ELRONI PARDAVIDEO NÄITAB: Jüri Aarma märkas rongi 50 meetrit enne kokkupõrget, lasi käel telefoniga langeda, kuid eest ei jõudnud
Jüri Aarma jäi Veerenni ülekäigul rongi alla teisipäeval kell 10.34. Elroni pardavideost on näha viimaseid sekundeid enne kokkupõrget. Aarma lähenes raudteele valgel elektrijalgrattal, kuid rääkis samal ajal telefoniga. Rongist oli raudteeülekäiku näha üle 20 sekundi enne sinna jõudmist, kuid Aarma ei pannud rongi esmalt tähele. Teed ületades ei võtnud ta hoogu maha, vaid sõitis rahulikult tõkete vahelt läbi.
Aarma märkas rongi 50 meetrit enne kokkupõrget, kui rongil oli ülekäigukohani aega jäänud alla kahe sekundi. Rongi märganud, langetas Aarma käe telefoniga ja üritas ilmselt rattalt maha saada, kuna toetas ühe jala maha. Kahjuks jäi talle aega liiga vähe ja rongi eest ta ära ei jõudnud.
Veerenni ülekäigul ei ole varem õnnetusi juhtunud
See oli esimene traagiline juhtum Veerenni ülekäigul. Möödunud aastal oli küll juhtum, kus ülekäigust enam kui 100 meetri kaugusel kõndis naine mööda rööbasteed ning sai selja tagant lähenenud rongilt löögi. Mõned aastad varem ületas kodanik talvel samas piirkonnas ATVga raudteed ning põrkas samuti rongiga kokku. Mõlemad õnnetused juhtusid väljaspool ülekäigukohta.
Veerenni raudteeülesõit (ehk autodele mõeldud ületuskoht) suleti 2015. aasta novembris. Kohalike elanike aktiivse protesti tõttu jäeti jalakäijate ülekäik avatuks. Seoses autodele mõeldud ülesõidu sulgemisega eemaldati ületuskohalt seni liiklust reguleerinud valgusfoor. „Eesti Raudtee eesmärk oli ületuskoht üldse sulgeda, aga koostöös linna ja kohalike elanikega jäi jalakäijate ülekäigukoht sinna alles,” selgitab Eesti Raudtee ohutusjuht Tarvi Viisalu.
Autodele tehti uus ja turvalisem ristmik veidi enam kui kilomeetri kaugusele, kus raudteeületus on lahendatud kahetasandilisena – rong sõidab üleval, autod allpool. Uut Tehnika–Filtri–Järvevana ühendust hakati rahvasuus kutsuma Kaamose auguks.
Viisalu sõnul vastab Veerenni raudteeülekäik kõigile ohutusnõuetele. „Ülekäigule on tõkete ja piirdeaedade kujul paigaldatud lisaturvameetmeid, rohkem kui õigusaktid seda ette näevad.“
Veerenni raudteeülekäigukoha varustamine lisaks ka fooride ja helisignalisatsiooniga oli kavas juba eelmisel aastal. Viisalu sõnul on praeguseks ehitushange tehtud. „Veerenni ülekäik saab foori ja helisignalisatsiooni hiljemalt selle aasta lõpuks või uue aasta alguseks.“
Rongi liikumiskiirus määratakse igale lõigule eraldi
Eesti Raudtee taristul võivad rongid sõita maksimaalselt 120 km/h. Piirkiirused kehtestab raudteetaristu omanik. Tallinna piiresse jääb mõniteist kilomeetrit raudteed. Linnas sõitvate rongide piirkiirused on erinevad.
Tallinna–Ülemiste suunaline lõik, kus asub ka Veerenni ülekäik, on 1,6 kilomeetrit pikk ning seal on piirkiirus 90 km/h. Pääsküla-suunaline raudtee on 10 kilomeetri pikkune ning seal on kiirust piiratud 70 km/h, kuna sel lõigul on ohtralt peatusi ja ületuskohti. Tartus on kiirus piiratud valdavalt 50 kilomeetrini tunnis.
„Kiirused määratakse lähtuvalt sellest, kas on kõverikke ja pööranguid ning kui palju on antud lõigul ülekäike ja peatuskohtasid,” selgitab Eesti Raudtee ohutusjuht Tarvi Viisalu. „Veerenni ülekäigu juures on tegu kõverikuga. Oleme sealseid riske ja ohtusid ka varem hinnanud, aga vaatame need veel kord üle.“
Kiiruse alandamine poleks antud õnnetuse puhul suurt aidanud. 90 km/h tunnis sõitva keskmise pikkusega reisirongi pidurdusmaa väheneb 50 km/h sõidukiiruse korral 150–200 meetrit. „See rong ei oleks pidama saanud ka siis, kui ta oleks sõitnud 50 km/h,“ nendib Viisalu. Keskmise kaaluga reisirongi pidurdustee 90 tunnikiiruse puhul on vähemalt pool kilomeetrit.
Jalgratturile meeldetuletuseks – ratta seljas võib raudteed ületada raudtee ülesõidukohas – ehk sõites sellel teel, kus sõidavad autod. Raudteeülekäigul ehk jalakäijatele mõeldud ületuskohal tuleb ratta seljast maha tulla ning ületada raudtee ratas käekõrval. Veerenni ületuskoha puhul on tegu jalakäijate ülekäiguga.