VIDEO | RAUDTEEÜLETAJA NAPID SEKUNDID: kui kiiresti ilmub reisirong nägemisulatusse?
„Ei aitaks ka see valgusfoor,“ ohkab pensionärist proua, kes jalutab, helesinine jalgratas käekõrval, üle Veerenni raudteeülesõidu. Temast kahele poole kõnnitee äärde jäävad Jüri Aarma mälestuseks toodud lilled ja küünlad.
Aarma surmast on möödas veidi enam kui ööpäev. Ajakirjanikud teevad sündmuskohast veel viimaseid fotosid ja filmivad mööduvaid ronge. Ikka selleks, et mõista, kuidas küll võis õnnetus juhtuda.
Raudteeülesõitu ületavad kohalikud ei torma, vaid veenduvad enne ohutuses. Rahvast käib kõvasti. Paljud jäävad seisma ja arutavad omavahel, kuidas küll see õnnetus sai juhtuda. Kõik on ju iseenesest märgistatud, ka vilet laseb rong aegsasti.
Räägitakse , et ülekäigu teeb ohtlikuks tõsiasi, et rongi pole näha viimase hetkeni ja siis võib olla juba hilja. Kas sellel jutul ka tõepõhi all on? Eile keskpäeval on ilm traagilise õnnetuspäevaga äravahetamiseni sarnane. Päike paistab, linnud laulavad. Nähtavaus on hea. Kell 14.04 möödub ülesõidust Tartu rong. Õhtulehe videograaf on valmis rongi tulekut filmima, kui ühtäkki kõlab puude tagant vile. Ja siis möödub veel paar sekundit ja rongi on juba näha.
Rongil kulub nägemisulatusse ilmumisest kuni ülekäiguni jõudmiseni kümme sekundit. Kas antud aeg on piisavalt pikk, või liiga lühike, et üle raudtee jõuda, on suhteline. Küll tasub arvestada, et rong sind nähes enam peatuda ei jõua. Mitte kuidagi