Ivo Linna: "Aarma Jürkal oli alati värske anekdoot rääkida. Tema oli kindlasti ka üks meie mnemoseltskonna hing. Temas oli palju headust, tarkust ja vaimukust."Foto: Stanislav Moshkov
Katrin Helend-Aaviku 21. mai 2019 17:50
„Kuna me Tallinnas elame samas kandis, nägin tihtipeale, kuidas ta jalgrattaga sõitis mööda Vabaduse puiesteed. Mina sõitsin autoga, andsin talle alati signaali ja lehvitasime,“ meenutab Ivo Linna.

„Ma tunnen Jürit üle neljakümne aasta. Ta oli suurepärane näitleja, suurepärane muusik ja ta oskas mängida imetlusväärselt palju pille. Eriti meeldisid mulle tema kultuuriteemalised saated ja kirjutised. Need olid kirjutatud väga heas eesti keeles. Tal oli loomulikku keelevaistu, mistõttu ta tühja lora ei ajanud. Kõik oli mõtestatud tekst ja väga hästi vormistatud. Temalt kui ajakirjanikult oleks väga paljudel vaja õppust võtta,“ räägib Ivo Linna.

„Meie kohtumised olid päris sagedased,“ ütleb laulja ja märgib, et viimati kohtus ta Jüri Aarmaga kümmekond päeva tagasi raadiomajas viimase „Mnemoturniiri“ salvestusel.

„See oli meie regulaarne kokkusaamise koht, kohtusime olenevalt olukorrast kord või kaks kuus. Mõni asi on lihtsalt selline püha kohustus – tuled ja naudid täie rinnaga,“ räägib ta.

„Tavaliselt tuleme „Mnemoturniiri“ jaoks kohale varem, istume, kohvitame, räägime uudiseid, kuulame, kui kellelgi on mõni nali rääkida. Aarma Jürkal oli alati värske anekdoot. Tema oli kindlasti ka üks mnemoseltskonna hing. Temas oli palju headust, tarkust ja vaimukust. Ta oli väga vaimukas inimene. Selliseid kohtab harva.“