„Balti ranniku moodsaim suvituslinn!“ hõiskas Postimees 21. mail 1939. ja märkis oma väite kinnituseks, et Pärnu mahutab korraga 2550 supelvõõrast oma nelja esmajärgulisse hotelli ja 12 pansioni, millele lisanduvad veel üle 600 registreeritud korteri. Pargiteede pikkus aga ületavat 33 kilomeetrit. „Seda tulevat ette harukordadel, et kõik voodid on kinni,“ lohutab Postimees inimesi, kes tahavad Pärnu oma suvituskohaks valida. Supelasutus aga pikendavat juubeli puhul hooaega 15. septembrini.
„Suvitusrajoon on kohati üsna tihedalt hoonestatud, kuid ruumilist kitsikust siiski karta ei ole,“ märgib Postimees, et Pärnu suvituspiirkonna juurde kuulub ka Valgeranna väljasõidukoht. 100 aastat tagasi, kui linnas esimene supelasutus koos saunaga avati, olevat kuurordil muidugi olnud vaid kohalik tähtsus.
Peamine magnet juubelihooajal aga olevat uus rannakohvik. „Moodsas stiilis klaasist ja betoonist hoone sisaldab oma saalides, rõdudel ja terrassidel kuni 1212 istekohta. Kabiine riietumiseks on 120. Hoones on veel lugemis- ja mängusalonge,“ kirjutab Postimees Olev Siinmaa projekteeritud Pärnu uhkusest. Praegu on hoone paraku tublisti ümber ehitatud.
Kommentaarid (0)