Inimesed

ÕL CANNES’IS | Tõnis Lukas: ma ei kõnni kulmude peal tõestamaks, et olen parim minister (26)

Erlend Štaub, Cannes | Gerly Mägi, 19. mai 2019, 20:16
 Erlend Štaub
Euroopa suurimat filmifestivali Cannes’is külastas ka Eesti kultuuriminister Tõnis Lukas, kelle jaoks oli see esimene välitöö ja võimalus umbsest kabinetist välja saada. Minister jõudis kaks korda kinno ning pidas arvukalt kohtumisi filmiinimestega, kellele ütles, et Eesti film peab säilitama taseme, mis viimaste aastatega üha paremaks on läinud. Ise lubab ta ministrina aga kahe jalaga maa peal olla, kultuuri toetuste eest võidelda ja oma tööd hästi teha.

Kultuuriminister Tõnis Lukas, oleme siin Prantsusmaal filmifestivalil, mida Te siin teete?

Programm on väga tihe, sest mul on kaasas oma ala tõelised professionaalid eesotsas Edith Sepaga, kes on Eesti filmi eestkõneleja nii Eestis kui ka Euroopas. See visiit on minu silmade avanemiseks, et saaksin filmindusest nende lühikeste tundidega kõike teada. Järelikult on neid kohtumisi riburada kogu aeg. Filmide vaatamiseks väga palju aega ei ole, aga vähemalt targemaks ma saan küll kõvasti.

Edith Sepp ja Tõnis Lukas Prantsuse filmi "Elu parimad aastad" linastuse eelsel punasel vaibal Erlend Štaub

Ütlesite aprilli alguses intervjuus Päevalehele, et kui Teist haridusminister ei saa, ei pruugi te ka riigikogusse minna. Nüüd olete Te hoopis kultuuriminister. Kuidas see nii läks?

Samal teemal

Aga ma ei olegi ju riigikogus! Loobusin riigkogu mandaadist, sest ma tahan midagi tegevteolist teha ja valitsuses olemine motiveerib mind rohkem. Nüüd olen ma valitsuses ja sellest ma rääkisingi.

Teie eelkäijal Indrek Saarel oli kultuuriministrina üsna rahuldav toetus. Kuidas kavatsete Teie oma toetust kinnistada ja mis on Teie prioriteetsed teemad? Kus asub antud skaalal Eesti film?

Ma ei mõtle millegi tõestamisele. Olen kultuuri ja hariduse sfääris nii kaua olnud ja kultuurivaldkonnas ju tunnen end ka hästi pärast kahte ametiaega Eesti Rahva Muuseumi juhina. ERM polnud lõpufaasis enam lihtsalt muuseum, tegelesime praktiliselt kõigega. Olime kultuurikeskus, kus oli igapäevane kontakt nii teatri ja kinotegijate kui ka paljude muude valdkondadega. Niisugune pidev side on mul kogu aeg olemas olnud.
Mõtlen oma töö hästi tegemisest. Kuidas see välja tuleb, küll siis teised annavad sellele hinnangu.

Olete öelnud, et arutasite juba esimestest päevadest peale rahandusminister Martin Helmega mitme kultuuriteemade üle. Millised on olnud suurimad väljakutsed? Ja kui selle aasta rahastusplaanid on kokku pandud eelmise ministri poolt, siis millised oleks Teie plaanid 2020. aastaks, kui saaksite eelarvesse lisaraha?

Praegu oleme sellises seisus, kus rahandusministeeriumi ametnikud selgitavad valitsusele, et kuigi majandus kasvab, siis igaks juhuks oleks neil turvalisem, kui alustataks miinuseelarvega või kärpega. (Naerab.) Loodan, et nii me päris oma eelarvestrateegiat püsti ei pane ja mingeid lisavahendeid on võimalik ka kultuurile lähiaastatel eraldada – kindlasti on kultuuriinimeste palgatõusu jätkamine väga oluline. Lisaks mõned olulised investeeringud, mis on praeguseks kaugemale jõudnud ettevalmistustööga, aga küllap neid ideid tuleb siin mõne aasta jooksul juurde. Ja ka arenduskulude katmised, milleta ei saa. Võtame filmivaldkonnas: me ei tohi seisma jääda sellele tasemele, kuhu oleme jõudnud EV100 filmide tellimustega. Need pole andnud ainult häid kvaliteetseid filme, seda ka, aga nad on käivitanud arengu filmisektoris üldiselt, nii produtsentide, kirjutajate kui ka näitlejate jaoks. Seda taset tuleks hoida, rahastamist tuleks jätkata vähemalt sellel või suuremal tasemel. Ka see on oluline väljakutse eelarve koostamisel.

Kindlasti on, kui teatritegijad on head, rahvas käib vaatamas ning kaaslased ja teised professionaalid tunnustavad, siis nendele on Eesti lavad kindlasti avatud ka tulevikus.

Eelmine kultuuriminister oli teatritaustaga, teil on muuseumi taust. Mis te arvate, kumb on olulisem, kas teater või film?

Kõik on oluline. Ega Eestis ei saa teater filmita ja vastupidi. Võimalused on vastastikused ja samad inimesed mängivad mõlemal pool. Minu jaoks on põhiline missioon – mille peab valitsus kindlustama –, eesti kultuuri säilimise ja arendamise eest võitlemine. Võime igat valdkonda eraldi näha olulisena, aga neid kõiki tulebki toetada sellepärast, et me ei peaks kommertsialiseeruma ja globaliseeruvas ühiskonnas minema oma loojatega teiste inimeste, riikide ja rahvaste tellimusi täitma. Meie loojad peavad saama ise luua eestikeelset kultuuri. Keele ja kultuuri säilimiseks on oluline eestikeelse kirjanduse toetamine, teatri püsimine, filmi tegemine ja muusikasündmused.

Eesti kinovaatajate numbrid on juba mitu aastat järjest väga kõrged. Eesti filmi turuosa on juba peaaegu 20%. Inimesed käivad palju kinos. Mis on viimane film, mida teile meeldis kinos vaadata ja millist žanrit eelistate?

Mulle ei meeldi kohad, kus inimesi pooleks lõigatakse ja meelega närve kõditatakse. Mis ei tähenda, et head action-filmid mulle ei meeldiks. Kinno ei ole ma väga tihti sattunud. Ehk see nüüd võib-olla muutub, et hakkan tihemini kinos käima. Viimane film, mida ma kinos vaatasin – trafaretne vastus –, oli „Tõde ja õigus“. (Muigab.)

 Erlend Štaub

Mille pärast peaks filmiinimesed rahul olema, et Teie ministriks saite? Mis saab olema Teie suurim panus Eesti filmile?


Mina ei kõnni kulmude peal tõestamaks, et olen kõige parem minister. (Naerab.) Häid ministrikandidaate ja ministreid on olnud, on ka tulevikus ja on ka praegu minu kõrval. See, et mina praegu seda rolli täidan, sisendab mulle ainult üht: ära võistle teistega, tee oma tööd hästi. Seda ma püüan teha.

Eesti filmil on kõik võimalused olemas. Meil on head ja aktiivsed produtsendid. Meil on filmiametnikud, kellel on väga head kontaktid kogu maailmas, eeskätt Euroopas. Meil on väga head näitlejad. Ja meil on n-ö atraktiivne keskkond filmi tegemiseks. Mõned asjad on puudu – filmipaviljon näiteks. Žanri võimalused on seetõttu võib-olla piiratud. Kõik, mida on vaja ühe kultuuri hoidmiseks ja selle sees hea filmi tegemiseks, on Eestis olemas.

Olete alles paar nädalat uues ametis ja filmifestivalil esimest korda. Kuidas kõrvalt vaadateds tundub, miks peaks Eesti olema esindatud nii suurel festivalil ja kuidas me siin välja paistame?

Mul on väga suur rõõm, et ma üldse toast välja sain. See on esimene kultuurisündmus, kus ma osalen. Seni oleme istunud valitsusega umbses ruumis koos ja teinud eelarvestrateegiat, ajanud kollegiaalset asja. Valdkonnaga kursis olemiseks on see suurepärane võimalus. Sellist kvintessentsi filmiloomingust, rahastusest, filmiinimestega kohtumisest ja kontaktidest kodus jalg põlve otsas istudes ei saa. Loodan, et kõigis valdkondades tuleb lähiajal võimalus ennast nii massiivselt asjadega kurssi viia.

Vaata pikemalt intervjuud videost!

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee