Juhan Paadam: "Kui Eurovisioni saates on üks viga, siis see on kindlasti Eesti numbri ajal!" (22)

„See ei tähenda sugugi, et põnevust vähem oleks, aga peaksime siiski aru saama, miks need ennustused nii täpselt täide lähevad. Kui vaadata źüriide ja rahva käitumist, siis need on ju mõnevõrra erinevad.“

Eredaks näiteks on eksperdi sõnul Põhja-Makedoonia, mis laulis ennast źürii hinnete järgi poole võistluse ajal võitjaks, langes lõpuks kaheksandale kohale:

„Üllatused on täiesti võimalikud ja kõik oleneb elavast esitusest. Rootsi esitus finaalis näiteks ei olnud nii särav kui poolfinaalis ja ilmselt jäi võit selle taha pidama.“

Mis puudutab Eesti etteastet, leiab Paadam põhjust rahul olla, kui telepilti eksinud kaameramees välja arvata.

„Olen saatega rahul, aga minu jaoks kordub ajast aega üks kummaline tõsiasi: kui Eurovisioni saates on üks viga, siis see on kindlasti Eesti numbri ajal,“ muigab ta.

„Mulle tuleb esimesena meelde Ines aastal 2000, kui ainukese vea tegid helimehed meie taustalauljatega. Helimehed ajasid midagi segamini, taustalauljad kuulsid klappidest vale heli, võtsid lõpuks klapid ära ja ja laulsid lihtsalt selle järgi, mida nad lavalt kuulsid. Seekord oli ainuke kaameraviga meil.“

Teleapsude vastu ei saa, kuid Victor Crone etteastet võtab Paadam kiita.

„Victor oli väga hea,“ sõnab ta.

„Nagu oli arvata, sai ta oma raskest punktist üle ning finaaliesinemine oli tal juba mõnus. Eesti tulemus, 19. koht, vastas ennustustele - koht siia, koht sinna täpsusega.“

Paadam muheleb, et Eurovisioni konkursi hingeks on tõepoolest see, et on võitja ja selle järel tulevad kõik teised, mistap ei ole vahet, kas maandud lõputabelis 10., 19. või 24. kohal.

„Minu meelest ei ole meil põhjust kurvastada ega kurta.“