ÕL INTERVJUU JA GALERII | Eurovisioni võitja Duncan Laurence: mu unistus tõesti täitus! (6)

„Ma olen rõõmus, et veel siin olen,“ naeris ta. „Hääletamine võtab kaua aega. Me ei peaks seda järgmine aasta tegema, selle ajal võib südamerabanduse saada,“ naljatles Laurence ja ütles, et ei suuda oma tundeid sõnadesse panna.

Värskelt võitjalt küsiti pressikonverentsil ka, mis nõu annaks ta LGBT kogukonnale. „Ma arvan, et kõige olulisem on jääda iseendaks ja näha iseennast nii, nagu mina näen ennast – andeka ja tegusa inimesena. Tee seda, mida armastad, isegi kui sinu seksuaalsus ei ole traditsiooniline. Armasta inimesi ja armasta teisi nende enda pärast.“

Duncan rääkis ka, mis tal tulevikuks plaanis on. Mees on juba vahetanud numbreid Rootsi tänavuse eurolaulja John Lundvikuga ja nad leppisid kokku, et kirjutavad tulevikus koos muusikat. Lisaks paljastas laulja, et ta tahaks koostööd teha 2015. aastal Eurovisioni võitnud Mans Zelmerlöwiga. „Mulle väga meeldib tema hääl ja iseloom.“

Duncanilt uuriti ka, milline võiks olla tema Eurovisioni pärand. See vastus tuli väga kiiresti: keskenduda muusikale. „Kui sa usud oma muusikasse, kui usud oma artistlikkusse, siis tee seda.“

Eurovisioni peaprodutsent Jon Ola Sand õnnitles samuti Duncanit võidu puhul ja andis Hollandi delegatsioonijuhile Emilie Sickingile üle ka uue Eurovisioni esimesed materjalid – kõik, mida on vaja teada selleks, et alustada tuleva aasta Eurovisioni korraldamist. Sand kinnitas ka, et EBU on neile igati toeks. „Sa tõesti puudutasid laval publikut ja žüriiliikmeid,“ sõnas Sand Duncanile.

„Ma alustasin aasta tagasi tavalise laulja-laulukirjutajana, kes kirjutas oma lugusid magamistoas ja nüüd olen ma siin,“ õhkas Duncan. „Ma ei unistanud selle trofee võitmisest, sest see on Eurovision ja kõike võib juhtuda. Just seepärast ma ka armastan Eurovisioni. Siiski see juhtus, ennustused läksid täide. Võit on raske tiimitöö tulemus.“

Riiki esindas 24aastane Duncan Laurence, kes lõpetas sel aastal Hollandis Tilburgis asuva Rock Academy, kus ta arendas end laulja, laulukirjutaja ja produtsendina. Lisaks käis ta laule kirjutamas Londonis ja Stockholmis. Mõni aeg tagasi vastas Duncan Õhtulehe Eurovisioni teemalistele küsimustele. 

"Viimastel aastatel on paljud tuntud artistid Hollandit Eurovisionil esindanud. Mina ei ole väga tuntud, kuid see on ühtlasi hea, sest Hollandis on palju noori ja andekaid muusikuid. Ma olen väga uhke, et saan oma riiki esindada," on Duncan öelnud. 

Märtsis kirjutas Iltalehti, et Holland on juba alustanud ettevalmistusi järgmise aasta Eurovisioni korraldamiseks - niivõrd kindlad ollakse seal oma võidus.

Iltalehti teatel oleks lauluvõistluse korraldamine Madalmaades tavapärasest keerukam, sest riigis on mitu eraldi ringhäälingufirmat ja igaühel neist oma ideoloogia. 

Mida Eurovision sinu jaoks tähendab?

Ma kasvasin Eurovisioniga üles. Vaatasin seda oma perega ja hiljem ühe oma parima sõbraga. Kui hakkasin õppima Rock Academy’s sai Eurovisioni vaatamisest minu jaoks viis olla kursis sellega, mis toimub teiste Euroopa riikide muusikamaastikul. Vaatasin Eurovisioni selleks, et leida uusi artiste, kes mind inspireeriks.

Millised on su ootused tänavusele Eurovisionile?

Kaks nädalat täis muusikat, lõbutsemist, uute inimestega kohtumist, head toitu ja Tel Avivis olemist. See saab olema emotsionaalne ja äge reis. Pool aastat tagasi olin ma tundmatu laulja ja laulukirjutaja, kes kirjutas lugusid oma magamistoas. Nüüd saan aga nii suurel laval rohkem kui 200 miljonile inimesele esineda. See on imeline! Mis oleks veel parem viis oma karjääri alustada? Naudin neid kaht nädalat kindlasti täiega ja teen kõik, et mäletaksin seda kogemust alati.

Räägi oma loost „Arcade“.

Kirjutasin selle ise - kaks aastat tagasi Rock Academy väikeses klassiruumis. Istusin klaveri taha, hakkasin looma akorde, sõnu ja meloodiaid. Inspiratsiooniks on lugu minu lähedasest, kes suri, kui ma olin noorem. Ta soovis alati, et tema elu armastus tuleks tagasi, kuid seda ei juhtunud. Ja siis ta suri. See on kurb lugu, kuid see avas mu silmad mõistmaks, et igaüks loob oma õnne ise. Panin selle elutarkuse ja moraali laulu sisse. Kui laulu põhi oli valmis, andsin selle teistele laulukirjutajatele ja lõpetasime selle koos produtsendi Wouter Hardy’ga. Olen tulemuse üle tõeliselt uhke ja olen uhke ka kõigi üle, kes koos minuga selle loo juures töötasid. Ilma nendeta poleks laul selline, nagu praegu on.  

Mis roll muusikal sinu elus on?

Muusika on minu jaoks kõik – alates ärkamisest kuni magamaminekuni. Muusika on minu hinge toit, minu süda ja aju. Ma ei suuda selleta elada. Ma ei söö, maga ega hinga ilma muusikata. Ma ei tea, mida ilma muusikata teeksin. Ma tahaks proovida seda tunnet sõnadesse panna, aga ma arvan, et ei saaks sellega hakkama… Kas see pole irooniline? Laulukirjutaja võib kirjutada kuitahes palju lugusid, kuid kui ta peab kirjeldama muusika rolli oma elus, saavad sõnad otsa…

Millise sõnumi tahaksid edasi anda Eurovisioni fännidele?

Palun. Olge. Alati. Teie ise. Ärge muutuge. Ärge muutuge teiste jaoks, purunenud südamete pärast, isegi mitte käestlibisevate võimaluste või hajuvate unistuste pärast. Ole sina ise ja kõik muu tuleb sinuni.

Kes on sinu muusikalised eeskujud?

Mul pole neid, mulle meeldib variatiivsus. Kuulan aga palju laulukirjutaid, praegu kuulan palju Alex Vargast, Jamie Wooni, James Vincent McMorrow’d, Billy Locketit ja Troye Sivani. Mis on minu patt? Ariana Grande.

Mis on su kõigi aegade lemmik Eurovisioni lugu?

Benjamin Ingrosso „Dane You Off“. See on väga funky ja värske, Benjamin on väga lahe artist.

Millised on su plaanid pärast Eurovisioni?

Eurovision on algus! Pärast seda loodan esineda ja reisida Euroopas, kirjutada ja välja anda uut muusikat ja kirjutada palju laule teistele artistidele. Ja kes teab, ehk annan isegi oma plaadi välja?

Mida me peaksime teadma sinust, mida keegi ei tea?

Hmm, raske küsimus. Ma armastan sushit. Kui olen väga närvis, püüan end rahustada lauluviisi ümisedes. Ma vihkan seda, kui inimesed süües matsutavad. Mu lemmikloom on hunt.