See ol lausa haige mõttelaad, püstitada mõni osalejate arvu rekord, minna Tallinna Samba - Jaagu platsile rahvatantsu alternatiivesitlusele, kui ei pääsetud päris tantsupeole. Igapäevaselt muud ei tehtagi, kui haledaid katseid kuidagi ennast juukseidpidi üles tõsta, kuidagi totralt silma paista.
Väärikus on kuidagi kadunud, normaalsus on asendunud halenaljaka rumalusega.
Läksin 18.00 kohale. Muusikud tulid lavale 18.20 umbes, ja laulsid "Kui on meri hülgehell", siis veel ja veel ... Maksimumvõimendusega muusika, lauljad laulsid kah täiest kõrist... ja siis olid mingid poplaulud... Kl 19.00 oli laul "Ja meie, me pole enam väiksed"... Siis tulin ära. Olin lootnud laulda Gaudeamust ja teisi tudengilaule. Ja veel: arvesse läksid need vilistlased, kes olid endale 30 euro eest osavõtja käepaela ostnud! Minu läheduses olid kõik teklitega prouad - s.t. väljapool ametlikku lauluala. Ka mina ei ostnud käepaela.
Sellest on küll kahju. Meie kursusest peaaegu pool oli kohal. Üheks argumendiks kohale tulla oli just see, et saame midagi oma Alma Materile tagasi anda sellesse rekordisse panustamisega. Väga ilus päev oli. Aga see rekordi asi jäi segaseks. Arvesse läksid vist ainult need, kes olid pileti ostnud. Aga meil oli päris mitmeid ka neid, kes ei saanud piletiraha välja käia, ometi olid kohal. Nemad vist jäid nüüd arvesse võtmata.
KOMMENTAARID (10)