Foto: Teet Malsroos
Inimesed
17. mai 2019, 15:29

Stewart Johnson tegi filmivõtete ajal Marta Laanele tünga!

Stewart Johnson on Eestis elav kuid Ameerikast pärit koomik, kes avameelselt rääkinud oma võitlusest munandivähiga. Tema soov on olla toeks võimalikult paljudele inimestele, kes sama teekonda läbi käivad ja nii sündiski idee teha üks hea munadega komöödia, kus ta ise ka peaosa mängib.

„Ma rääkisin Aetiga (filmi produtsent Aet Laigu – toim.), aitasin teda ühe teise filmi raames ja ütlesin, et mul on hea idee, kui sul kunagi vaja on,” meenutab mees, kuidas filmi tegemiseni jõuti. „Ta küsis, et mis see on ja ma rääkisin, et paneme kokku kõik halvad asjad, mis võivad ühe inimese elus juhtuda. Ja need juhtuvad samal päeval,” sõnab Stewart, lisades, et see võib olla tema arvates päris naljakas.

Sügisel vaatajateni jõudev komöödiafilm „The Chuck Band Show” on Johnsoni elul põhinev lugu, mille peategelaseks on 40aastane raadio DJ Chuck Berger. Tema kaugeltki mitte prime time ajal eetris oleval raadiosaatel pole ühtegi kuulajat, mistõttu annab Chucki ülemus Hendrik mehele kahenädalase katseaja, viimase võimaluse end tõestada. Chuckil ei ole aga oht kaotada ainult oma töö, vaid ka oma kallis abikaasa Helena, kes on otsustanud mehe maha jätta. Languse peatab veel suurem langus, ehk avastus, et Chuckil on munandivähk ning nagu ta ise ütleb, siis silme eest terendab oht jääda lisaks oma "ahelatele" ilma ka oma "pommidest".

Oma haigusele tagasi mõeldes, tunnistab mees, et see ei muutnud palju tema suhtumist. „Mul pidi olema hästi suur operatsioon, mille käigus nad oleksid lõiganud terve mu keha lahti, aga! Ma ei pidanud seda tegema, sest keemiaravi aitas nii hästi ja arstid ei saanud aru, kuidas ma nii hästi taastusin,” meenutab ta. Stewart ise usub, et suuresti on see tänu tema huumorimeelele. Nimelt pidas koomik blogi, kus rääkis ausalt ja avalikult oma võitlusest, jagas emotsioone ja väikeseid igapäeva asju ning tegi kõige selle üle ka nalja. „Ma usun, et see ja keemiaravi on omavahel seotud.”

Stand-up koomiku sõnul erineb filmis naljategemine vägagi laval nalja viskamisest. „Kui ma saalis teen nalja, saan kohe publiku käest tagasisidet, aga siin kaameramees ja helimees ei tohi naerda,” räägib mees. Siis tuleb võte kohe katkestada ja otsast alata. „Mõnikord kui ma midagi valesti ütlen, sest ma ei tea kuidas seda eesti keeles öelda, hakkab teine näitleja naerma. Meil oli üks kord, kus me teadsime, et see sõna tuleb ja me kohe hakkasime naerma. See juhtus korra ja me pidime tegema umbes 20 võtet, sest me ei suutnud mitte naerda,” meenutab ta üht kentsakat episoodi.

Seda, et mõni nali filmis liiga pingutatuks muutuks, Stewart ei karda. „Kui mul on väga edukas nali, siis ma teen seda laval 50 korda, muidugi mitte järjest,” muigab ta, kuid selgitab, et duublite tegemine nalja võlu ära ei võta.

Kõik naljad on ta filmi jaoks ise välja mõelnud. „Koomikud on põhimõtteliselt kirjanikud. Me kirjutame ja siis esitame neid nalju hiljem. Vahel tuleb mõni nali laval, aga minul on vahest nii, et ma vastan inimesele ja see ongi juba naljakas. Kui see juhtub, seda ei juhtu tihti, aga juhtub, siis ma salvestan selle ja teen sellest nalja,” avab ta tagamaid, kuidas naljad sünnivad.

Kuigi mees mängib filmis peaosa, ei ole see tema suur soov. Tema eesmärk on hoopis üllam. „Ma ei tahtnud seda teha, et saaksin filmis olla. Tahtsin seda, sest usun, et see mis minuga juhtus ja kuidas ma sellega toime tulin, võib olla kasulik teistele,” on talle oma kogemuse jagamine oluline.

Kogu protsess on siiski huvitav ja lõbus olnud ning ka õpetlik. „Näiteks nüüd ma tean, et ma pean alati seisma samas kohas ja liigutama samamoodi,” toob ta ühe näite. Laval on ta vaba, liigub kuidas tahab ja isegi, kui on paika pannud mingi kava, siis lähtub alati oma sisetundes. „Stand-up ei ole etendus, see on vestlus. Mul on asjad mida ma tahan öelda, aga see kuidas publik reageerib juhib seda, mida ja kuidas ma teen.”

Marta Laan: see on mu esimene suur filmiroll

Filmis teeb kaasa ka armastatud teatri- ja seriaalinäitleja Marta Laan. Lisaks sellele, et tegemist on tema esimese komöödiafilmiga, on see üleüldse tema esimene suurem filmiroll. Päris kohe ta siiski nõus ei olnud. „Natukene ikka oli vaja aega. Tutvusin stsenaariumiga, vaatasin oma graafikut ja kõike nii edasi ja kes veel osalevad,” räägib ta, kuidas otsus sündis.

On ju Marta ka näosaates kaasa teinud ja nalja tegemine ei ole talle uus asi. Küsimusele, kas on ka ise „naljamees”, vastab näitleja, et eks ikka. „Mulle väga meeldib naerda ja ma võiks öelda, et minu huumor on pigem küüniline ja Stewart ütles minu kohta, et mul on violent sense of humor (vägivaldne huumorimeel - tõlk.).”

Keset filmimist ta naerma pahvatanud siiski ei ole. „Tavaliselt me ikka itsitame kaadri taga ja teeme seal nalja, sest see on päris intensiivne ja lühike periood, siis ei ole aega raisata kui kaamera käib,” sõnab Laan, lisades et tuleb olla professionaalne ja ennast kokku võtta.

Stewartiga omavahel saavad nad ka hästi läbi ja mees on talle ka ühe tünga teinud. „See on väga naljakas! Ükspäev tegi tünga, valetas, et Genka (Henry Kõrvits, kes samuti filmis kaasa teeb – toim.) oli võttel oma varba murdnud ja ma muidugi uskusin! Äärepealt oleksin hakanud Genkale kirjutama, et issand, mis su varbaga juhtud,” muigab Laan.