Halle-Wittenbergi Martin Lutheri ülikooli hariduspsühholoogid analüüsisid Maailma terviseorganisatsioonilt saadud küsitlusandmeid, mis kogutud eri aegadel Saksamaa, Kreeka ja USA koolinoortelt (kõikjal umbes 3000 osalejat). Uurijad eeldasid, et kultuurierinevused – USA ühiskond on üsna individualistlik, Kreeka ühiskond väga kollektivistlik ja Saksa oma vahepealne – mõjutavad ka seda, kuidas koolikiusu suhtutakse ja seda kogetakse, kuid noorukite käitumine ja mured osutusid äärmiselt sarnaseks.
Lisaks üllatas teadlasi, et ohvrid ja kiusajad mainivad samu probleeme ja üleelamisi, kirjutab Science Daily. Ilmsiks tuli mõlema rühma seos riskikäitumisega, nagu meelemürkide tarvitamine, ning vaevustega, nagu kõhu-, pea- ja seljavalu või depressioon. Samuti leidsid nii kiusatud kui ka kiusajad, et neil on raske sõprade ja klaasikaaslastega rääkida ja et ümbritsev keskkond ei toeta neid piisavalt.
Poiste ja tüdrukute alkoholi tarvitamist ja suitsetamist puudutavad näitajad olid väga sarnased. Psüühilistest läbielamistest tingitud kõhu- ja peavalusid esineb tüdrukutel aga sagedamini.
Teadusajakirjas Children and Youth Services Review avaldatud uurimuse autorid Anett Wolgast ja Matthias Donat kutsuvad ennetusprogramme üles pöörama rohkem rõhku klassikollektiivides ühtekuuluvustunde tekitamisele.
Kommentaarid