Inimesed

GALERII | ÕL CANNES’IS: Brasiilia film juhib tähelepanu populistliku presidendi katsetele kunst riigis välja suretada 

Erlend Štaub, Cannes | Gerly Mägi, 16. mai 2019, 15:48
Näitlejad Barbara Colen ja Udo KierFoto: Erlend Štaub
Cannes’i festivali põhiprogrammis linastus film “Bacurau”, mis seab fookusesse parempoolse presidendi Jair Bolsonaro turmtule all oleva Brasiilia filmitööstuse. Tõsisest teemast hoolimata saabus filmitiim pärast esilinastust fotograafide ette säravate naeratustega. Ja õige ka – nende lugu pälvib tänu festivalile üha suuremat kõlapinda.

“Bacurau” jutustab loo samanimelisest külast Kirde-Brasiilia vaeses ja isoleeritud piirkonnas, mille elu pöördub pea peale pärast 94aastase matriarhi Carmelita surma. Mõne aja pärast märkavad sealsed elanikud, et nende küla on pea kõikidelt kaartidelt kadunud.

“Bacurau” ühte režissööri, Kleber Mendonca Filhot on nimetatud aktivistiks, kes väljendab oma rahulolematust ühiskonnas toimuvate muutuste suhtes läbi filmikunsti. Mendonca ise endale sellist silti külge ei kleebi. “Inimeste eluraskustest ja draamadest filmide tegemine võib tunduda nagu aktivism, aga ma ei tahaks sellist tiitlit oma visiitkaardile,” ütles ta intervjuus AFP-le. “Ma olen Brasiilia režissöör, kes elab ajal, mil Brasiilia ühiskond kannatab ning need lood tõusevad esile.”

Režissöörid Kleber Mendonca Filho ja Juliano DornellesFoto: Erlend Štaub

Samal teemal

Mendonca sõnul näitab “Bacurau” ning selle filmi valimine nii maineka festivali põhiprogrammi, et Brasiilia suudab teha häid linateoseid. Aga ta peab murettekitavaks president Jair Bolsonaro ja valitsuse püüdlusi Brasiilia (filmi)kunsti lammutamiseks. “Seda, mis meie riigis toimub, kajastab rahvusvaheline press väga laialt,” rääkis Mendonca, kuidas Brasiilias vohav kultuuriline marksism ei tule enam ülejäänud maailmale üllatusena.

Läinud aastal Brasiilia presidendivalimised võitnud Bolsonarot on nimetatud parempopulistiks. Bolsonaro vastased on rõhutanud tema küsitavaid sõnavõtte, kus ta on alandanud naisi ja geisid ning kiitnud piinamist Brasiilia sõjaväelise diktatuuri ajal aastatel 1964–1985. Tema pooldajad on aga need, kes on väsinud Brasiiliat aastakümneid juhtinud suurparteide korruptsioonist, riiki vaevavast ebavõrdsusest ja kuritegude arvu kasvust ning ootavad Bolsonarolt suuri muutusi. Sealne kultuurikiht on aga mures, sest vastava valdkonna ministeeriumit enam pole ning filmitööstuse riiklik rahastus on aastaga poole võrra vähenenud. Võrreldes 2009. aastaga on  aga eelarvest eraldatav raha audiovisuaalse kunsti tegemiseks vähenenud suisa kümme korda.

“Kunsti saab teha ideede vaba voolu tulemusena. Ükski valitsus ei saa raamistada kunstilist väljendust ettekirjutuste või ideoloogiaga,” ütles Brasiilia filmiprodutsent Luiz Carlos Barreto.

Vaata ka galeriid!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee