Video: Jörgen Norkroos
Üritused
15. mai 2019, 03:43

ÕL VIDEO JA GALERII | Victor Crone: poetasin pärast poolfinaali esitust pisara (57)

„Mu vokaal ei olnud kõige parem, natuke läks närvide pärast mööda. See polnud parim, aga mul on hea meel, et saan seda laupäeval uuesti teha. Ütlesin Stigile (Stig Rästa – toim.), et tunnen väga suurt vastutust, aga ma olen väga õnnelik,“ õhkab Victor Crone vahetult pärast seda, kui tema esitatud „Storm“ on pääsenud Eurovisioni poolfinaali.

Victor paljastas pärast poolfinaalist edasi pääsemist antud pressikonverentsil, et ta nuttis, kui pärast esitust lavalt maha astus. „Ma ei tea, miks ma nutsin, ilmselt pingest, sest teadsin, et mõned noodid läksid mööda. Ma usun, et kõigil seal laval on pinge peal – see on väga suur lava, väga palju inimesi vaatab ja see on suur asi.“

Kui Victor lavale läks, oli kogu kontserdisaal pime. Mees paljastab, et see oli ka tema jaoks midagi uut. „Meeskond oli valgust muutnud, kogu areen oli pime. Varem pole seda kunagi olnud,“ ütleb ta. „Kui ma varasemalt nägin proovides lavale minnes publikut, siis nüüd keerati valgus maha. Nägin ainult inimeste helendavaid käepaelu. Muutusin ilmselt laval emotsionaalseks,“ ütleb Crone.

Olgugi, et väga suur osa edasipääsust oli just Victoril, ütleb mees ise, et kogu meeskond tegi head tööd. „Ove Musting pani kogu lavaesituse kokku, ka taustalauljad tegid palju tööd. Ma arvan, et minu x-faktoriks on palju väikeseid asju kokku.“

Victor sõnab, et kogu tehniline pool oli poolfinaalis korras, kuid ütleb veel kord, et ta on kurb, et mõned noodid ikka mööda läksid. „Esmaspäeva õhtul olin ma oma laulmisega rohkem rahul, ilmselt saime žüriilt ka mõned punktid, mida meil vaja oli.“

Lisaks jõudis esituse ajal kitarr tema kätte ilma suuremate sekeldusteta ja lavaassistent ei hakanud teda valel ajal varrukast sikutama, nagu esimeses proovis juhtus. „Meil on olnud palju probleeme ja oleme püüdnud endast parima anda. Nüüd sai kõik korda, me saime finaali!“ Crone ütleb, et peab lihtsalt finaaliks oma närviga tööd tegema. „Laulsin mööda noote, mida pole siiani kunagi mööda laulnud. Finaalis teeme selle perfektselt.“

Mis oli aga viimane asi millele Victor enne lavaleminekut mõtles? „Ma ei mäleta, selle koha peal on must auk,“ tunnistab ta. Kui mees oma esituse laval lõpetas, hingas ta otse-eetris suures plaanis silmanähtavalt välja ja oli näha, et pingelangus oli suur. „Oi, kas tõesti?“ ei mäleta Victor ka sellest hetkest suurt midagi. Lavalt maha tulles oli tal hinges ikka väike ebakindlus ja ta uuris delegatsiooniliikmetelt, kuidas tal siis ikka läks. „Ma ootan väga, et saaksin oma esituse üle vaadata.“

Eestlastele ütleb Victor suured tänusõnad: „Aitäh, et minusse uskusite! Ma usun, et on üsna raske, sest olen rootslane ja esindan teie riiki. Ma olen väga õnnelik, see on ühe unistuse täitumine, seega aitäh teile.“

Tel Avivist tagasisõidupilet on Victoril just Eestisse ja mees lubab, et hakkab siin muusikat tegema. Ta kinnitab, et ei kirjuta lugusid teistele, vaid endale. Lisaks sõnab ta, et tahaks muusikaga ka Eestist väljapoole murda.

Pärast poolfinaali lubas Victor kindlasti tähistama minna. „Ma pole terve siin oldud aja jooksul alkoholi tarbinud, aga seekord ma tähistan, lõbutsen ja olen õnnelik. Mu pere ja sõbrad on ka siin.“

Finaalis esineb Victor võistluse teises pooles. „Ma arvan, et see on hea.“ Milline lõpptulemus teda aga rahuldaks? „Ma lähen ikka võidu peale. Igaüks siin tahab võita. Kui nad ütlevad, et sobib ka kaheksas koht, siis nad valetavad. Eesmärk on ikka olla number üks.“

Vaata ka galeriist, kuidas möödus edasipääsejate pressikonverents.