KANNAPÖÖRE VAID POOLE AASTAGA: tulevase ministri arvamus meediapaljastuste kohta muutus täielikult (150)

Möödunud novembris toimus riigikogus arutelu teemal „Vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud riik“, kus esimese kõnelejana astus kõnepulti Kingo. Toona ta veel rahvasaadik polnud, küll aga EKRE liige. Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa tutvustas Kingot kui politsei- ja piirivalveameti kriminaalosakonna endist kriminaalasjade uurijat ning maksu- ja tolliameti endist erimenetluse juristi.

Pärast naise kriitilist ettekannet (Kingo: „Räägin meie riigis vohavast korruptsioonist, mille siirded ulatuvad juba pea kõikjale ja mis kahjustab meie riigi positsiooni õigusriigina.“) esitas Olga Ivanova talle küsimuse, mis puudutas Narva volikogus ringelnud korruptsioonijutte. „Ühesõnaga, kuidas teie hindate, kas on õige, et kahtlustust ei ole, aga meedias on juba ette süüdistus esitatud?“ päris Ivanova.

Kingo vastus on istungi stenogrammis kirjas nõnda: „Ütleksin, et tänu meediale, mis on hea väljund toimuvale, on õnnestunud ju ka õigust kehtestada. Tänu meediale on suudetud juhtida tähelepanu probleemsetele olukordadele, olgu siis lastekaitseteenistuse tööle või töö juures toimuvale mingile kiusamisele, millele iganes, või ka mingile kuriteole. Meedia aitab tuua päevavalgele asju, mis muidu võib-olla maha vaikitaks. Teisest küljest, professionaalsuse mõttes, jah, ei ole see õige. Kui kõik asjaolud ei ole välja selgitatud ja kindlaks tehtud, siis põhimõtteliselt ei saa ju kindel olla, et rikkumine on toime pandud, sest see ei ole tõendatud. Aga paraku meie riigi väiksusest ja, nagu ma siin eelnevalt rääkisin, väga suurest korruptsioonist tulenevalt on väga palju olukordi, kus lihtsalt vaikitakse igasugused rikkumised maha. Siis on tõesti väga hea, et meil on meedia, kes aeg-ajalt julgeb toimunust rääkida.“

Tänaseks on Kingo arvamus kardinaalselt muutunud. Tulevase valitsuse liikme eelkäija väliskaubandus- ja IT-ministri toolil, Marti Kuusik, sai ametis olla vaevalt ühe päeva, kui pidi ajakirjanduses ilmunud koduvägivallasüüdistuste tõttu tagasi astuma. Mees eitab talle süüks pandud naisepeksu, kuid on meedias ilmunud väidete tõttu kriminaaluurimise all.

„Selline käitumine on täiesti lubamatu, kui meedia võtab endale kohtu rolli ja hakkab kuuldu põhjal inimese üle kohut mõistma hävitades selle inimese elu, unustades ära, et sel inimesel on perekond, lapsed, kelle elu on hävitatud, kes on sattunud kõik meedia ohvriks. Nii need asjad õigusriigis ei käi,“ sõnas Kingo Õhtulehele. „Kui on mingid konkreetsed tõendid või faktid – ma rõhutan, konkreetsed –, siis peaks sellega tegelema ikkagi politsei või prokuratuur. See ei ole kindlasti meedia õigus või ammugi mitte ülesanne.“

Õhtuleht palus Kingol selgitada, miks on tema praegune arvamus nõnda kardinaalselt erinev kuus kuud varem öeldust. Poliitik vastas nõnda: „Kommenteeriksin vastu: meedia peab tuginema konkreetsetele faktidele ja tõenditele. See ei ole tõend, kui keegi kuskil rääkis, et tema kuulis. Tõend oleks, kui keegi on konkreetselt vahetult pealt näinud või on saabunud konkreetsed tagajärjed. Selles on erinevus.“