GALERII | Piilu Eurovisioni pressikeskusesse – kui glamuurne elu ajakirjanikel on? (1)

Eurovisioni pressikeskus asub võistluse toimumispaiga Expo Tel Avivi kõrval hallis. Töökohad on paigutatud ühte suurde ruumi, kuhu silma järgi hinnates päris 1500 inimest lahedalt ära ei mahu, kuid mine tea, ehk siiski. Üks on kindel - poolfinaalide ja finaali ajal istume me kõik siin nagu kilud karbis. Siinkirjutaja jaoks on tegu järjest seitsmenda Eurovisioniga ja kui mälu mind ei peta, on see esimene kord, kui näen pressikeskuses puidust laudu ja toole. Tavaliselt on toolideks olnud lihtsad klapptoolid. 

Midagi väga suurejoonelist pressikeskus endast muidugi ei kujuta. 

Õues on sisse seatud mõnus lebotamise ala, kuhu on pandud lamamistoolid ja päikesevarjud. Varjud kuluvad muidugi ära, kui tahad värsket õhku hingata, aga ei soovi päikese käes ära kärsata. Soojakraadid siin Tel Avivis jäävad praegu 25 ja 30 vahele, kuid päike kõrvetab armutult. 

Häda korral saab siit ka kõhukinnitust. Hinnad on muidugi pigem kallid. Avokaadovõileib maksab näiteks umbes 6,45 eurot (kohalik raha on Iisraeli seekel, 4 seekelit = umbes 1 euro). Saiake maksab pisut alla 4 euro, tuunikala- või kinoasalati eest tuleb välja käia ka 6 eurot ja peale. Veepudeli saab kätte umbes 2 euroga, sama hinnaga on tee. Kohv ja jääkohv maksavad juba rohkem. Õnneks vett jagatakse pudelitega ka tasuta. Varasematel aastatel on ajakirjanikele tasuta jagatud ka kohvi. Snäki- ja kohvibaarist saab osta ka veini või õlut, klaasikese veini eest tuleb kurkut kergendada 6,5 euro, õlle eest aga 7,5 euro võrra. 

Veel üks asi, mis tänavu on varasemast teisiti on see, et ajakirjanikele pole enam ette nähtud postkaste, kuhu riikide delegatsioonid said oma promomaterjale poetada. Iga päev leidis sealt vähemalt paar uut CD-singlit ja muud promonänni. Samas moodustas vähemalt poole sellest kõigest paberitele trükitud info, mis leidis üldiselt oma otsa lähimas prügikastis, seega vähemalt prügitootmise osas on lood paremad kui varasemalt.