Tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste: peolt ei jäeta rühmi välja kvoodi pärast, oluline on nende tase (13)

Sel aastal soovis tantsupeole pääseda 995 rühma, valituks osutus aga 713. Tänavuse tantsupeo pereühmade liigijuht Kalev Järvela ja tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste selgitasid Raadio 2 hommikuprogrammis, miks nii palju rühmi välja tuli jätta.

„Meil oli teises eelproovis 995 kollektiivi. Varasematel aegadel on see olnud kuskil 100-150 rühma vähem,“ sõnas Rajaste . Kalev Järvela lisas, et rahvatantsu populaarsus on viimased 15 aastat aina tõusnud ja igal aastal kasvab peole soovijate arv aina.

Üks põhjus, miks kõik peole ei pääse, on see, et Kalevi staadion lihtsalt ei mahuta nii palju. „Staadioni piiri ei võeta ainult tantsijate järgi, vaid meil on ka publik. Kalevi staadioni mahutavus on umbes 20 000 inimest, tantsijaid on seekord üle 10 000 ja me oleme tegelikult juba kriitilises piiris,“ ütles Järvela ja lisas: „Kui mina alustan oma rühmade tantsupeole minekut, ütlen kõigepealt, et me läheme konkursile ja pole üldse kindel, kas me pääseme. Nad teavad ja arvestavad, et võivad ka koju jääda. Minu rühm on ükskord koju jäänud.“

Mõlemad kinnitavad, et mingit onupojapoliitikat või kvooditäitmist – et igast maakonnast peaks olema vähemalt mingi kindel arv tantsijaid – ei ole. „Meil on oluline kollektiivi tantsutehniline tase,“ ütles Vaike Rajaste. Sõna on võetud ka selles osas, et peolt jäi välja palju lapsi, kellele kurva uudise teatamine ei ole lihtne ülesanne ja lapsed nutavad suurest kurbusest. „Kaks aastat tagasi toimunud noortepeol polnud ühtegi täiskasvanute kollektiivi,“ sõnas Vaike Rajaste ja ütles, et varasemalt on noortepidudel osalenud ka mõned täiskasvanute rühmad ja üldpidudel on olnud mõned lasterühmade liigid, kuid mitte kõiki, kes noortepeol. „Lapsi on nii palju ja me kõiki ei mahuta lihtsalt ära.“ See, et tantsupeole on konkurss, ei tohiks aga kellelegi üllatusena tulla. „Igale peole on kogu aeg konkurss olnud.“

Ühe lahendusena on mõned inimesed välja pakkunud, et kui on mingi teatud arv tantse, siis võiks ühe seda tantsu tantsida näiteks nii, et esimesel korral tantsivad pooled rühmad ja teisel teised pooled. Rajaste ütles aga, et ühe tantsu väljakule sättimine ühe liigiga on niigi väga ajakulukas ettevõtmine ja selline poolitamine viiks proovipäevade ja -nädalate pikenemiseni. „Samuti kõik, mis toimub tribüünide taga – rivistumine, ühed tulevad, teised lähevad, tuhandete üksteisest läbikammimine, väljakule jõudmine... see on keeruline.“

Miks aga ei viida tantsupidu üle näiteks A Le Coq staaniole? „Esinemisala on poole väiksem, seal pole jooksuradu, peale on võimalik tulla ainult neljast nurgad ja need on kitsamad, kui Kalevi otsmised. Treppidest ei saa alla tulla, sest nende kaldenurk on ohtlik. Seal ei saa tantsija liikuda,“ selgitas Järvela ja ütles, et Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts on 15 aastat teinud erinevaid väljakuanalüüse, kuid fakt on see, et Kalevi staadion mahutab üheaegselt kõige rohkem tantsijaid ja publikut.

Seda, et onupojapoliitikat oleks tehtud ja peole oleks pääsenud mõned kehvemad rühmad ja tugevamad välja jäänud, Järvela ja Rajaste kinnitusel ei ole. „Üle 20 väljajäänud rühma on liigijuhtide või assistentide rühmad, on ka vanade ansamblite rühmi,“ kinnitab Järvela. „Meil on olnud ju kaks eelproovi, liigijuhid ja assistendid on ära vaadanud terve vabariigi ja neil on ülevaade kõikide maakondade rühmadest. Esimene eelproov oli selleks, et saaks tantsijatest ülevaate, liigijuhid andsid igaühele tagasisidet ja toimus mentorseminar, kus sai küsida täpsustusi, täiendusi. Teine eelproov oli selleks, et tekiks pingerida, mille alusel peole saadi.“