Inimesed

Maailmanäituse Eesti kommunikatsioonijuhina tööle asunud Mart Normet: see on suur vastutus ja töö järgmiseks kaheks aastaks (5)

Katharina Toomemets, 6. mai 2019, 15:52
MEESKOND DUBAIS: Vasakult: Aive Kalev, finantsjuht; Mart Normet, kommunikatsioonijuht; Daniel Schaer, komissar; Najeeb Al Ali, EXPO peadirektor; Andres Kask, sihtasutuse juht; Simona Palma, EXPO riikide haldur; Madis Kass, paviljonijuht.Foto: Erakogu
„Ma mõtlesin pakkumisele umbes kuu aega. See on ikkagi suur vastutus ja konkreetne töö järgmiseks kaheks aastaks. Pidasin lähedastega aru ja panin plussid-miinused kirja. Miinuseid oli lõpuks nii vähe ja sain aru, et pole mõtet üle mõelda,“ räägib Mart Normet, kes 1. maist asus tööle maailmanäituse Dubai EXPO 2020 Eesti sihtasutuse kommunikatsioonijuhina.

Mardi kutsus sellesse ametisse sihtasutuse juhataja Andres Kask. „Mulle väga meeldivad sellised haardega asjad, mis kõnelevad Eestiga ja samal ajal kogu maailmaga. Eesti tutvustamine mujal, Eesti näo näitamine ja kujundamine on minu südameteemad,“ räägib Normet.

Mart ütleb, et EXPO 2020 puhul oli koosolek palju laiem, kui Eurovisioni puhul. „Eurovisionil on üks laul, kolm minutit, tuleb teha kihvt number ja delegatsioonijuhtide koosolekul arutatakse läbi kõik loogilised sellise sõu korraldamise aspektid, nagu valgus, lava, heli ja kahenädalane kohapeal viibimise aeg. Dubais toimunu puudutab aga poolt aastat kohapeal elamist ja tegutsemist, palju oli ka raamatupidamislikke küsimusi.“ Näiteks räägiti sellest, mida peab riik tegema, kui tahab oma maailmanäituse paviljonis müüa puulusikaid või avada söögikoha. „Näiteks, kas pead selleks asutama kohaliku firma või mitte. Samuti on palju detaile seotud paviljoni ehitamisega – millised on kohalikud ehituskriteeriumid, kui palju on vaja saada lube ja allkirju. Õnneks püüavad korraldajad viia bürokraatia miinimumini.“

Foto: TÄHTIS KOHTUMINE: Mart Normet (paremalt teine) püüab pildile EXPO peadirektoriga kohtumist.  (Erakogu)

Iga riik peab kohapeal ehitama või sisustama oma paviljoni ja ekspositsiooni ehitusega tuleb alustada vähemalt pool aastat enne maailmanäitust, mis saab alguse 2020. aasta oktoobris. Eestlastel vedas – Eesti seab end sisse juba valmisehitatud paviljonis, mis asub keskväljaku ääres. „Meie asi on see seest luua selliseks, nagu tahame, aga hoone ise on juba püsti. Seega, suur ja keeruline ehitusvaldkond on sel aastal meie jaoks maas ja saame juba tegeleda sisu ning programmiga. See on väga hea algus,“ kinnitab Normet.

Seda, kes, kui kauaks ja kui palju inimesi täpselt kohapeal olema saab, Normet veel ei tea. „Paviljon on avatud kuus kuud järjest puhkepäevadeta ja selge on see, et tehnilised töötajad ja giidid on vahetustega seal kogu aeg kohal. Seda, kas ja kui palju mina isiklikult seal kohapeal viibin, on täna raske ette prognoosida.“ Aasta pärast on see pilt juba selgem ja sel sügisel saab teada, milline Eesti ekspositsioon välja hakkab nägema. „Paari nädala pärast algavad meil mõttekojad, kus inimesed erinevatest eluvaldkondadest pakuvad välja omapoolseid nägemusi sellest, mis Eesti üldse on ja kuidas tasuks meie kodumaad väljapoole näidata aastatel 2020 ja 2021.“ Mardi sõnul on Eestis harjutud mõtlema, et maailma mõistes on kõvad keskused näiteks Stockholm, Berliin ja London, kuid Dubai on tema sõnul päris kindlasti üks ärimaailma keskustest. „Kindel on see, et meie ettevõtete unistuste partnerid satuvad kindlasti aastas vähemalt korra-paar Dubaisse töövisiidile. Berliini ja Stockholmi osas ei pruugi see nii olla.“

EESTI PAVILJON: Eesti paviljon saab asuma keskväljaku ääres. Olukord on eestlaste jaoks selles mõttes soodne, et meie paviljon on juba valmis ehitatud ja see on vaja ainult seest ja väljast omale sobivaks muuta. „Paremat asukohta on raske soovida,“ sõnab Normet. Foto: Erakogu

EXPO on Mardi sõnul ka riiklik üritus. „Läheme eelkõige esindama meie riiki ja rahvast. Riik panustab rahaliselt kaks kolmandikku eelarvest. „Meil on kaasas ka riiklik esindaja, seekord suursaadik Daniel Erik Schaer. Selle regiooni riikides, mis jäävad ekvaatorile lähemale või teisele poole – olgu see siis Pärsia maad, Aafrika või Kaug-Ida – on riigi juuresolek väga tähtis. Lisaks suursaadikuna käivad loodetavasti seal rohkem kui korra kohal ka president ja ministrid. Riigi toetus on võti meie ettevõtetele ja. Organisatsioonidele, et saada häid kokkuleppeid ja ligipääs äri tegemisele.“

Rahast rääkides – riik maksab EXPO toetuseks kaks miljonit eurot, ettevõtjad, kes osalevad ekspositsioonis, maksavad kokku ühe miljoni. Näiteks soomlaste eelarve on 10 miljonit ja lätlastel 5 miljonit. „Praegu käib meil osalevate ettevõtetega läbirääkimine,“ ütleb Mart ja kutsub kõiki soovijaid üles endast teada andma ja end osalema pakkuma.

Lisaks maailmanäituse juures töötamisele on Mart endiselt ametis ka World Cleanup Day loovjuhina. Kas ta ei karda, et end kahe nii suure projektiga tegeledes ehk läbi põletab? „World Cleanup Day meeskond on väga suur ja rahvusvaheline. Palju tööd tehakse ära riikides koha peal ja lisaks on ka selle aasta ühes juhtriigis Kosovos suur meeskond,“ selgitab Normet, ja lisab, et koormus on mõlema projekti juures mõistusega paika pandud. „Mõlemat projekti on täiesti võimalik rõõmsalt ja energiliselt koos teha.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee