ARVUSTUS | Kui mehed* pääsesid kommipoodi. Mõtteid Tallinna käsitööõlle festivalilt (2)

Baltimaade suurim rahvusvaheline käsitööõllede festival Tallinn Craft Beer Weekend 2019 ei olnud kerge üritus. Kõigepealt pidid sa sügisel peale passima, millal piletid müüki tulevad. Soojad saiad ostetakse teatavasti kiirelt ära. Ja ega Kultuurikatel palju mahutagi, eksju härra Päästeamet?

Teiseks, üritus nõuab ettevalmistust. Tühi kõht tekitab mäluaugu, täiskõht aga toob unemati kohale. Kolmandaks, millise strateegiaga õllede kallale asuda? Kas võtad seda, mis ette juhtub, liigud kergematelt kangustelt raskematele või jahid vaate edetabeli järgi, milles peegelduvad külastajate eelistused? Igal strateegial on omad plussid, aga ka miinused.

Kui need põhilised punktid on enda jaoks läbi mõeldud, tasub sammud aegsasti üritusele seada. Reedel kell viis, kui tänavune festival Kultuurikatlas sai stardipaugu, moodustus sissepääsu juurde kohe saba. Esimese paarisaja külastajate seast moodustasid märkimisväärse osa põhjamaalased, eesotsas soomlased.

Jättes aga päritolu kõrvale, leidus kõigi juures üks iseäralik joon – lapselikud ootusärevad silmad. Mõelge ennast taas lapseks, kes saab vaba voli toimetada kommipoes. See ei ole mitte niisama kommipood, kuhu igaüks saab oma suhkrutooted sokutada, vaid midagi palju peenemat. Vaid valitud kommid ja väikestes kogustes: kes ees, see mees.

Haarates sissepääsuuksel kaasa kohustusliku väikese degusteerimisklaasi, avanes taaskord loetud tundideks maitsemaailm, mille sarnast naljalt ei leia. Uusi ja kuulsaid vaate pakuti nii Eestist kui ka suure lombi tagant. Et maitsemeeled oleksid eriti teravad, sai suisa kaks nädalat õllest paastutud.

Esimese kahe tunniga sai maitstud ligemale 30 õlut. Kangus varieerus 3.8% kuni 21.9% ning põhiliseks õlletüübiks oli mõistagi (Russian) Imperial Stout. Kes tahab, see leiab huvitavaid maitseid. Kui tuua välja mõni pärl või üllatus, siis kindlasti oli seda Stamm Beer (Venemaa), kellel oli letis Winterfall Extra Blueberry (10%). Kuigi see sisaldas mustikat, tembeldasid õllegurmaanid selle ikkagi kirsikaks. Eksituse tingis pimemaitsmine: õlu oli tõesti hapu nagu kirss, aga meeldivalt hapukas.

2017. aastal oli festivalil suureks hitiks õlu, mis sisaldas või oli jäätise kujul. Täpsemalt ei mäleta, sest popp toode läks kiirusel, millega ei jõudnud sammu pidada. Seekord pakkusid „jäätist“ britid Buxton Brewery’st. Kui tõlkida, siis nad pakkusid mustika jogurtijäätist – Original Blueberry Frozen Yoghurt Ice Cream (10%). Kes on maitsnud maitsestamata jogurtit, see suudab ette kujutada, millega tegu. Õnneks oli õllede väljavalajatel jahutid taga, et ei pidanud toasooja suus loksutama.

Esmapilgul tekkis festivalil arusaamatu haip ameeriklaste ümber. Külastajate edetabeli etteotsa ronis õllefirma Other Half Brewing Co. Nad hullutasid rahvast pealtnäha mürgiga. 15.5% Imperial Stout Pastrytown sisaldas (TÄHELEPANU!) maapähklivõid, vesikringlit (pretzel), vaniljet ja šokolaadi. Kas see oli tõesti hea, ei oska öelda. Festivali esimese päeva esimesel tunnil sai see otsa.

Teise ringi vaatides, mis pandi kraanide alla orienteeruvalt kell 20.30, troonisid edetabelit jällegi ameeriklased. Korrektuurid tehtud, sai otsustatud, et massiefektiga – kõik seisavad järjekorras! – tuleb kaasa minna. Kraanidest voolas klaasidesse kaks õlut – DDH Double Mosaic Dream Experimental Version (Single hop DIPA with Lupulin extract oil 8.5%) ja Observations from Orbit (Imperial Stout (kakao, vanilje, pekaanipähkel, sarapuupähkel ja mandel) 14%) – ning tuleb massi kiita. Need üllatasid, kuid peale hea mälestuse ei ole märkmetesse midagi iseäralikku jäänud.

Teine õllemeister, kelle taha moodustus märgatav järjekord, oli AF Brew (Venemaa). Sarnaselt ameeriklastele, olid nende hittideks eelkõige Imperial Stout’id: Candyman! Candyman! Candyman!... (rummis leotatud kookos 10%) ja Lobotomy 2018 Frontal (burboon 12,8%). Rahva maitse tõestas end järjekordselt!

Nagu eelpool kirjutatust juba ilmneb, troonis festivali Imperial Stout. Tõttöelda hakkas see maiuspala õhtu kulgedes aina rohkem ja rohkem üle viskama – üks stout see kõik! Või IPA… Tuleb mõista, et IPA’d ja stout’d on tüübid, millega on õllemeistritel kõige rohkem võimalusi maitsega mängida. Hiinlasete riisiõlu (Jing-A Brewing Co.: What About Mi? (6%)) oli särtsaka algusega ja suutis tekitada ärksust, mida stout oma kanguse ja ülimalt rikkaliku maitsekusega maha surus, aga pole midagi parata – hing ihaldas aina rohkem midagi lihtsamat. Pilsner, nisuõlu…

Ja siis sa saad aru, et sa oled käsitööõlle festivalil. Siin ju ei ole midagi sellist!!!

Seega, tagasi alguse juurde. Strateegia on kõige alus.

* - Pealkiri on taotuslikult stereotüüpne, mis aga ei vasta 100% tõele. Festivalil oli ka naisi.