Pealtnäha on sile sirge asfalttee, aga sildade fotovaatlust tehes avastasin täiesti omaette maailma. Sild on tarbeasi, aga ometi on selle tegemisel vaeva nähtud, et see ka ilus oleks – elegantsed kaared üle vee, millest rasked koormad üle võivad sõita. Kahjuks on väga palju väga ilusaid sildu teise ilmasõja ajal hävitatud, ning nende asemel on tänapäeval lihtsad raudbetoonsillad.
Vaatluse tegemine võinuks kulgeda tuntud lastelaulu rütmis: Kõrs siis heitis pikali, sillakene valmiski. Viisk see hüüdis: „Sild on hea! Mina sammun üle pea.“
Sildade kohta ammutasin infot maanteemuuseumi sildade juures olevatelt infotahvlitelt.
Kommentaarid