HELENI BEEBIBLOGI | Mulle öeldi, et meid jäetakse lihtsalt haiglasse, kuid järsku oli Carmenil kanüül veenis (2)

Mina ei teadnud titemajandusest enne Carmeni sündi midagi ning seda kõike ei saagi ilma praktikata selgeks. Teooria meeldib mulle küll väga, kuid beebiga seotud teemadel on see üsna mõttetu – esiteks pole endal kogemusi ning teiseks olen kogenud, et usaldada ei saa teisi ega ka meditsiinitöötajaid (varem räägitud vitamiinipuuduse mitteavastamine, vaatamata korduvale haiglas olemisele). Ainus variant ongi teise beebiga ise targem olla. Laste puhul on arvamusi liiga palju ja seinast seina, et teisi usaldada.

Ühel hetkel hakkas mu peas ise lahti rulluma muster, mida oleksin teinud teisiti, kui mul oleks tollal olnud praegused teadmised. Seega jagan nõuandeid, kuidas ma järgmine kord targem olen. Vara on küll järgmisele beebile mõelda, kuid on täpselt paras aeg panna kirja olulised näpunäiteid, mis on kiired meelest minema.

Esiteks alustame sünnitamisest. Kuna mu sünnitus oli kiire (seitse tundi) ja olin haiglasse sisse kirjutatud juba enne sünnituse algamist, kuid ikkagi ei saadud õigel ajal jaole, õpetas see kogemus mind. Uurinud veidi infot teistelt sünnitajatelt, sain aru, et röökisin liiga vähe (õigemini üldse mitte). Järgmine kord tasub sünnitades mõne meditsiinitöötaja lähenedes pikali viskuda ning täiest kõrist karjuda. Võib juhtuda, et ka järgmise sünnitusega ei ole mul kella pealt regulaarsed tuhud nagu meditsiiniõpikutes kirjutatakse, seega tuleb mul lihtsalt jätta mainimata, et suudan oma tuhude vahesid istudes ja lamades pikendada. Loodetavasti siis nad usuvad, et inimene sünnitab, mitte ei avasta alles viimasel hetkel, kui lapse pea paistab, et üks vist nagu sünnitab.