Inimesed

Jane Paberiti tütred Soome lehes: „Ema elas ja suri oma tahtmist mööda.“ (59)

Toimetas Triin Tael, 2. mai 2019, 15:01
Jane Paberiti tütred Marleen Paberit ja Anna-Stiina Kaljusalu mäletavad ema kui tugevat naist, kes elas elu lõpuni nii nagu ta tahtis. Foto: Sami Lotila
Üks klaasitäis jooki. Poole tunni pärast teine. „Kui Jane pikali aidati, uinus ta peaaegu kohe. Hingamine muutus raskeks, siis aga ühtlaseks, imevaikseks ning lakkas viimaks üldse.“ Sellise pildi maalivad Jane Paberiti tütred Iltalehtis oma ema viimsetest elutundidest Šveitsi kliinikus Dignitas. 

Samal teemal

Ravimatut lihashaigust põdenud Jane lahkus elust 28. märtsil. Marleen (17) Paberit ja Anna-Stiina Kaljusalu (28) räägivad Iltalehti intervjuus, et medõde oli ulatanud nende lootusetult haigele emale klaasi, seletanud inglise keeles, mis jook see on, millise maitsega ning mis edasi juhtub. Teine klaas poole tunni pärast, teine seletus. „Jane istus oma surivoodi serval, võttis klaasi ja hakkas jooma, kuid pidi viivuks joomise katkestama. „Sorry,“ ütles ta medõele, naeratas ning jõi siis klaasi peaaegu tühjaks. See väike andekspalumine jäi tema viimaseks sõnaks. Küsimuse peale, kas kõik on hästi, ta vaid noogutas,“ vahendab Iltalehti. Kui Jane pikali aidati, uinus ta peaaegu kohe. Peagi lakkas ka hingamine. 

Jane tuhk on nüüd tema Alavere kodus ja ootab suve. Siis puistavad lähedased selle just sinna, kuhu ta oli soovinud. Ema soov oli ka kodumaja allesjätmine, et lastel ja lapselastel oleks alati koht, kuhu tulla. Kodu oli koht, kus Jane enda ümber alati lilli kasvatas ning ilu lõi. 

„See oli ema jaoks ainus õige lahendus.“

Jane tütred andsid intervjuu kurikuulsale soome ajakirjanikule Sami Lotilale, kes on tuntud Eestit tümitavate artiklite poolest. Marleen ja Anna-Stiina on endiselt veendunud, et abistatud enesetapp oli nende ema jaoks ainus õige lahendus. Ema sai surra täpselt nii, nagu oli elanud - oma soovi kohaselt. Tütred kinnitavad: ema poleks end ilmselt tapnud, kui tegu poleks olnud progresseeruva lihashaigusega ALS. Kuid täiesti abituks jäämast ja masinate külge ühendatuna piinlemast Jane keeldus.  

Jane kõik neli last ja üks lapselaps olid talle viimse hingetõmbeni toeks. Šveitsi saabuti kaks päeva enne kokkulepitud enesetapupäeva. „Ooteaeg möödus rääkides, meenutades ja ka nuttes. Ema jagas meile lõpuni nõuandeid. Lohutasime ja kallistasime üksteist.“ Diagnoosi saades tegi Janele kõige suuremat valu see, et ta veel sündimata lapselapsi ei näe. Kuid üldiselt oli tema see, kes oma peret trööstis. 

Tütred on Dignitase tööga ülimalt rahul. Ema saanud täpselt sellise teeninduse, nagu soovis. Nad toonitavad: Janelt küsiti kliinikus mitu korda, tahab ta ikka kindlasti surra. Patsiendil tuli mitmeid dokumente allkirjastada. Šveitsi täpsusega paluti tütardel juba enne saata Jane hambakaart, veendumaks, et tegu on ikka õige inimesega. Viimase dokumendi allkirjastas Jane surmapäeval, omapoolse allkirja andis Anna-Stiina. 

Jane Paberiti tütred Marleen Paberit ja Anna-Stiina Kaljusalu mäletavad ema kui tugevat naist, kes elas elu lõpuni nii nagu ta tahtis. Foto: Sami Lotila

Paljude usklike sõnad tegid Janele ja tütardele haiget

Nädal enne surma käinud Jane Tallinnas Viru varietees vaatamas oma suurt lemmikut Kalle Seppa . See oli ta kindel soov. Surmapäevaks aga oli ema juba väsinud ja tahtis vaid lahkuda, ütlevad tütred. Ta kinnitas veel kord kõigile oma lastele, et armastab neid väga ning soovib neile jõudu. Pesamuna Marleen sai emalt manitsuse kindlasti ülikooli astuda. Kuid huumorimeelt ei kaotanud Jane surivoodilgi - ta ähvardas leebelt, et kui ta lapsed korralikult ei käitu, tuleb ta neid kummitama, vahendab Iltalehti. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee