Liisi Koikson säästlikust tarbimisest: „Asjadel ei tohi lasta enda elu üle võimust võtta.“ (4)

Vali asju, mille taga näed inimesi
Tudengina Londonis elades tavatses Liisi Koikson (36) osta riideid kohalikest heategevuspoodidest (charity shop’idest). Ajal, mil raha oli vähem, andis see võimaluse parimate valikute tegemiseks: „Elasime mehega Chiswicki piirkonnas, mis on täis uhkeid maju. Inimesed tõid oma kodudest poodi müüki palju korralikke asju. Et päris poodi minnes ei võimaldanud rahakott kvaliteetsemaid asju lubada, siis see oli hea alternatiiv – kanda midagi, mis peab kaua vastu ka teisel ringil olles.“

Sama valiku põhimõtet, osta vähem asju, mis aga kestavad kauem ja mille eest on ausat töötasu tegijaile makstud, püüab naine rakendada ka nüüd. Nii võib Liisi seljas näha näiteks mindfulness sõnumiga T-särke, mis toodetud väheses koguses väikese brändi Olive and Frank poolt. „Internetist tellimise osas olen olnud pigem kõhklev, et kuidas ma annan oma raha ära ja nad tegelikult ka saadavad mulle oma pluusi,“ naerab laulja, ent leiab, et jätkusuutlikult toodetud asjad on seda hirmu väärt: „Kui näed riideeseme taga inimesi, mitte suurt tootmishoonet, siis tekib ka tahtmine sellesse panustada.“

Laena kasvõi mehe riidekapist
Heaks asenduseks ostmisele on ka riiete laenamine. Kui üldiselt laenavad sõbrannad teinekord midagi Liisi kapist, sest tänu esinemistele on sinna lihtsalt kogunenud omajagu igaks olukorraks sobivaid asju, siis tema enda käsi haarab pigem oma mehe riidekapis leiduva järele. „Kuna me kanname sama numbrit pükse, siis rasedana tuli ette neid päevi, mil olingi Christiani teksaste ja jopega. Meil on sarnane maitse, vahel astume toast välja ja avastame, et oleme taoliselt riides: sama värvi saapad, teksad, kampsun. Nii pole imestada, et tegelikult on tal rõivaid, mida ma paneks selga hea meelega ka nüüd. Näiteks selle sinise pintsaku (pildil),“ naerab Liisi.

Julge asjadest lahti lasta
Riideringluses ja laenamises näeb naine võimalust teha ruumi värsketele tuultele ning hoida asjad pidevas kasutuses uute kandjate läbi. „Ei tohi lasta asjadel enda elu üle võtta, vaid tasuks konmariliku pilguga vaadata toas ringi, mida tegelikult vaja ei ole,“ räägib Liisi, kuidas ta teeb aeg-ajalt tühjenduskaabet oma kappides, et mitte lasta juhtuda olukorral, kus garderoob on riietest pungil, aga tegelikult leiavad kandmist ainult pealmised neist.

Välja sorteeritud rõivaid on Liisi viinud müüki nii Kalamaja Basaari kui annetanud Põhja-Tallinna Sotsiaalkeskusesse, et aidata neid, kellel seda tarvis läheb. „Selline korrastamine on väga vajalik. Mitte raha teenimiseks, vaid asjadest vabanemiseks. Mitte uute asjade ostmiseks, vaid selgema pildi saamiseks,“ teab ta, kuidas teadlik loobumine aitab luua ka mõtteselgust.