Elu

VIDEO | Nõidade suurimal pühal tantsiti, lauldi ja jagati armastust (7)

Anu Saagim , 1. mai 2019, 09:39
"Puuduta mind" - Volbriöö trall Anu PahkagaFoto: Robin Roots
Igal nädalal kostitame sind põneva veebisaatega „Puuduta mind“, kus külalisteks on nõiad, šamaanid, ravitsejad, ufoloogid, haldjad, elukunstnikud, teadlased, koolitajad, hüpnotisöörid ja paljud teised põnevad persoonid. Müstilistele teemadele spetsialiseerunud Õhtulehe ajakirjanik Sirje Presnali ja Õhtulehe veebi loovjuht Anu Saagimi 75. saade toimus Volbriööl nõidade peoplatsil.  Tantsisime, laulsime, nautisime, jagasime armastust ja tundsime ennast lihtsalt vabalt.

Vaata videot lustlikust Volbriööst koos Eesti nõidadega!  

"Puuduta mind" - Volbriöö trall Anu Pahkaga

Volbripäev on eesti rahvakalendri tähtpäev - nõidade ja tarkade päev.

Volbripäevale eelneb volbriöö, mida tähistatakse 30. aprillil. Rahvasuu räägib, et sel ööl lendavad ringi nõiad. Oma nime on see püha saanud katoliku kiriku naispühaku Walburga järgi.

"Puuduta mind" - Volbriöö trall Anu PahkagaFoto: Robin Roots

Eestis ei ole volbritraditsioon nõiapühana kuigi vana. 19. sajandil tundsid eestirootslased volbripäeva nõidade liikumisajana. Sealt levisid uskumused lähemate naabriteni, Läänemaale ja edasi juba üle Eesti.

Seevastu valiti keskaegsetes Eesti linnades, nii nagu ka mujal Euroopas, 1. mail maikrahv ja -krahvinna. Sel puhul toimusid pidustused, kus pakuti sööki-jooki ning korraldati võistlusi; üks traditsiooniline üritus oli ammulaskmine, mida kutsuti papagoilaskmiseks.

"Puuduta mind" - Volbriöö trall Anu PahkagaFoto: Robin Roots

Volbripäeva saabumine tähistas kevade lõplikku võitu talve üle, kus eesti kombestikus oli levinumaks märgiks kaunviljade külv. Kõige halva eemale peletamiseks tehti tuld ehk maituld, helistati kellasid, lärmati ning viidi läbi muid rituaale. Süüdati lõkked.

Kombestik Eestis:

Haljalas öeldi, et kui volbripäeval sajab vihma, siis vanad nõiad vihtlevad.

Tormas pidi kartuli maha panema.

Nõidade peod polnud kõikjal ühtviisi tuntud. Läänemaal ja saartel teati veel 20. sajandi keskpaigas, et nõiad käivad Loksperil. Sinna sõitsid enamjaolt peremehed, kuid ka muud nõiakunsti valdav rahvas. Loksperil käimine ja seal mõõkadega vehklemine oli maa peal nähtav virmalistena. Loksperile sõideti aga juba volbrile eelneval neljapäeval, jõulude ajal, suurel nädalal või mõnel muul tähtpäeval.

"Puuduta mind" - Volbriöö trall Anu PahkagaFoto: Robin Roots

Alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva üle Euroopa kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse nõiaetendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha. Volbrilaupäeval liiguvad ringi igasugused salkus ja kaltsus tegelased, fantastilised elukad, küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, šamaanid ja haldjad. Olendeid on ilusatest peletisteni. Tantsitakse, lauldakse, käiakse temaatilisel diskol või istutakse vaikselt oma seltskonnaga lõkkevalgel.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee