Inimesed

RAHVAS MEENUTAB | Mustad bemmid, eluheidikud ja urineeriv keskealine daam ehk Elu enne Telliskivi Loomelinnaku sündi (15)

Jaanika Vilipo, 27. aprill 2019, 13:57
Telliskivi loomelinnakFoto: Heiko Kruusi
Põhja-Tallinna linnaosas Telliskivi tänaval endisaegse Balti Raudtee tehase alal asuv Telliskivi loomelinnak on Eesti suurim loomepesa, mida peab enda koduks 250 ettevõtet ja vabaühendust. Lisaks sellele toimuvad seal tänasel päeval sajad üritused ja festivalid, mis meelitavad kohale külalisi meilt ja mujalt. 26. aprillist kuni 5. maini tähistab populaarne loomelinnak oma kümnendat sünnipäeva. Milline oli elu aga enne loomepesa sündi? Oma värvikaid lugusid pajatavad Õhtulehe töötajad, kellel selle paigaga oli mõni tore mälestus kohe varrukast võtta. 

"Sattusin teismelisena sageli räämas telliskivist läbi jalutama. See maja, mis on nüüd suur ja oranž (kohe pisikese tee otsas, mis Balti jaamast Telliskivisse jookseb - toim.), oli kunagi hallidest tellistest (täiega lahe oli see, et lampi oli u 2-3 korruse kõrgusel hallide telliste peale realistlikult joonistatud kuldses raamis barokiajastulik maal) ja räämas ja sealt oli peaaegu igal ööl kuulda, kuidas mingid rokkbändid selle ruumides proove tegid," meenutab Johanna-Kadri. "Maja kõige ülemisel korrusel olid muidu ruumid, kus sai omal ajal korralikult pidu pandud. Need nägid välja nagu veidi räpasem versioon Red Emperorist (Tallinna vanalinnas asuv öölokaal - toim.). Johanna-Maria meenutab, kuidas rokkbändide proove oli kuulda ka selle hoone poolt, mis asub Reval Cafe´st üle tee. "Praegu on seal mingid poekesed ja bändid sinna väga ei roni. Need salvestusruumid, mis selle maja taga on, on nii korralikult ehitatud, et sealt ei kõla enam üldse muusika tänavale."

Samal teemal

"Elasin Kalamaja alguses ehk Kopli 8 aadressil sügis 2009-2010," räägib Dannar. "Toona oli loomelinnak tööle pandud, aga söögikohtade osas valitses seal suhteline põud. Oli vist šašlõkibaar Leila, siis esimese pääsukesena hipsterurgas Boheem, mis üllatas alati üllatavalt sandi teenindusega, siis muidugi veel ka Kolm Lõvi, mille ees parkisid pidevalt suured mustad bemmid. Muidu oli piirkond suhteliselt trööstitu, sest turg oli ikka eluheidikuid täis ja Balti jaamas resideerusid tonnide viisi võidunud riietega inimesi. Öösiti oli seal ikka pidevaid konflikte linna suunduvate ja linnast tulevate masside vahel. Olukord muutus alles siis, kui ühel õnnetul tööpäeva hommikul ründas sealkandis kurikamõrvar. Pärast seda sõitis seal pidevalt ringi politseipatrull."

Kõige erksam mälestus pärineb Dannaril hallist ja sombusest novembripäevast, kui suundus kella kolme paiku sealsesse mini-Rimisse. "Selle ees oli üks kena neiu ühe veidi imeliku noormehega. Nad olid ilmselt just äsja mingi annuse kätte saanud, kuna üritasid mõlemad teineteisel muust ilmast arusaamatuna pükse jalast haarata ja kiirvahekorda astuda. Kuna ma sammusin edasi, siis ma ei tea, kas neil see õnnestus, aga kolm minutit hiljem poest väljudes olid nad juba kuhugi ära kadunud, kaotatud või viidud."

"Meenutus aastast 2009 või 2010. Kes enam nii täpselt mäletab. Igatahes toona elasid mu sõbrad Telliskivis," jutustab Kristjan. "Ühel õhtul kui tulime sõprade juurest seltskonnaga, et liikuda kesklinna, tuli Telliskivi trammipeatuses transporti oodates meie juurde keskealine naine, kes hakkas urineerima. Lihtsalt kõigi eest, keset peatust. Ta oli ikka päris joodiku näoga. Kella kaheksa ajal õhtul. See oli pehmelt öeldes häiriv," tunnistab mees. "Aga noh, toona oli see pigem selline, et "ah, siinkandis on see tavaline" kõigi suhtumine. Ja siis läksime kõik rõõmsalt ühe trammi peale."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee