Kuus pealinlase (suhteliselt rumalat) järeldust Haapsalust ja HÕFFist

Artikkel sisaldab väga tugevat Avengers: End Game spoilerit ehk ärarikkujat. Lugemine omal vastutusel.

1. Rahvast on palju, väga palju - avafilmi ajaks ei leidunud Haapsalu kultuurikeskuse saalis ühtegi vaba kohta. Istuti seinaäärsetel trepiastmetel ja seisti vahekäikudes. Teistel filmidel oli veidi rohkem vabu kohti, aga erilise publikuhuvipuuduse all ei kannatanud ükski film.
Järeldus: piletit on mõttekas ette osta. Vähemalt kõige populaarsemate filmide puhul.

2. On ka erandeid, sest neljapäeva öösel pakuti tõelist friigimaratoni zombifilmide näol. Kavas olid mitmed zombižanri suurteosed, muuhulgas ka vinge film zombinudistidest. Kui kesköö paiku alanud maratoni esimesel seansil oli saal üsnagi täidetud, siis teise filmi ajaks oli alles kümmekond inimest, kolmanda ajaks paar üksikut, kelle seas ka programmi koostaja.
Järeldus: ööuni on siiski oluline.

3. Ehkki Haapsalu südalinnas leidub juba söögikohti, kus leiduvad hinnad löövad ka paljukannatanud pealinlase hinge kinni, siis leidub ka söögikohti, kus hinnad on meeldivalt madalad ja meenutavad ilusaid ansipi-aegu. Näiteks legendaarne löögikoht Africa pakub päevapraadi ja mahla nelja euro eest. Lisaks võib uudistada tualetis ainulaadseid muljumisjälgede või õhuaukudega uksi. Kultuurikeskuses endas pakutakse aga supibuffeed (valikus oli reedel guljašš ja metsaseenepüreesupp) kolme euro eest, kotlettide, kartuli ja grillribidega praebuffee maksis viieka.
Järeldus: Haapsalus on elada üsna tore.

4. Teate küll seda hetke, kui olete PÖFFil seltskonnaga kaasa smuugeldanud paar pudelit veini ja üritate seda vaikselt avada, kuid korgikeeramise heli peale pööravad inimesed pea, popkorn peatub poolel teel suhu ja silmadest tuleb etteheitev pilk: "Fuih, joodik" ja joob kokakoolat peale. Haapsalus pole kohta valehäbil, sest avafilmile vajus kohale nii mõnigi inimene, kes kandis süles kuut pudelit õlut (aus käsitöö) ja võttis seda mõnuga. Õhtu viimaste filmide ajal saabusid kohale ka kohalikud autoriteedid, kes tulid filmile kõva hilinemise, nahktagi ja nokamütsiga, kõvasti taarudes ja iga näpu otsas õlletops. Saali astudes andsid nad endist teada dialoogiga:
- "Õu, t*ra, Ergo, lähme siia?"
- "Õu, t*ra, Rando, ära mine sinna, jobu, lähme sinna."
Ja kõndisid kogu rahva eest läbi, kuna kõik ju teavad, et tänapäeval on saalides paremal paremad kohad. Filmi nad lõpuni ei vaadanud, aga saalist lahkumine toimus sõnatult. See-eest maadlesid nad tükk aega uksekardinate ja -linkidega.
Järeldus: aktsiisi muudkui tuleb.

5. Avafilm laskis ennast kõvasti oodata - esmalt tantsisid noored, siis saabus lavale Mart Sander, kes tegi jämedat häält. Siis saabus lavale korraldaja Helmut Jänes, kes nii jämedat häält ei teinud. Siis kutsus ta lavale elutööpreemia laureaadi Priit Vaheri, kes lõi filmikunstnikuna kaasa Eesti filmi verstapostide juures. Kõige tuntumaks teoseks kindlasti "Navigaator Pirx", veidi tuntud on kindlasti ka "Hukkunud Alpinisti hotell". Vaher rääkis laval toredaid jutte ja oleks võinud isegi pikemalt rääkida, aga ka teised tahtsid rääkida.
Seejärel saabus lavale lühifilmi "Karv" seltskond, kes rääkis ka filmist. Kui film lõpuks peale läks, oli kava juba tunniga lõhki. Esimese arvutuse järgi pidi avafilmideks olema 9 minutit pikk karv ja tund ja 44 minutit pikk "Friigid". Tagasihoidliku arvutuse kohaselt oleks pidanud järgmine film algama 21.45, aga kuna pärast "Friike" üritati veel ka skaibi kaudu filmi produtsentidega ühendust saada, siis hilines järgmine film kolmveerand tundi.
Järeldus: rahu, tallinlane, ei pea kiirustama.

6. SPOILER-ALERT!!! "Karv" ei sisaldanud sõnagi ja filmis oli üks näitleja, kelle kehastatud tegelane muretses kiilaneva pealae pärast. Karvakasvu lubanud pumat töötas aga liiga hästi ja nii nad siis seal linal müdistasid. Film oli tõsiselt (füüsiliselt) õõvastav ja igati kenasti tehtud. Aga see kõik kahvatus järgnevaga, sest film "Friigid" oli freaking awesome (kuradi lahe). Õudus- ja festivalifilmidega on üleüldse nõndamoodi, et ostad ikkagi põrsast kotis ja kes meist poleks festivalidel tahtnud toolist maha voolata ja vabadusse pääseda. Aga kui leiad midagi imelist, siis seda parem tunne on. Ja "Friigid" oli (küll odav, aga) täiesti super film, mille puhul on spoilimine väga halb ja seetõttu rohkem sellest ka ei ütle. Teate ju küll, kui nõme oleks, kui keegi ütleks, et Tony Stark saab Avengersi lõpus surma. Kohutav. Aga see on ka superkangelase film, veidi. Natuke ka X-meeste moodi.
Järeldus: festivalidel näeb häid filme.