KEISRIVAHETUS: jaapanlastel algas 1. mail uus ajastu – Reiwa (6)

Uus keiser astus esimesel mail ametisse, kuid kroonimispidustused peetakse täna. Taasavaldame sel puhul 27. aprillil Õhtulehes avaldatud loo. 

Keiser Akihito teatas mullu detsembris 85aastaseks saamisel: „Asjaolu, et Heisei ajastu hakkab lõppema ja Jaapanis pole olnud sõdu, täidab mind hingelise rahuga.“ Samas ta rõhutas, et praegune rahu ja õitseng on Jaapanis saavutatud suurte ohvrite hinnaga Teises maailmasõjas ja Jaapani rahva väsimatute pingutuste tulemusel. „Me peame ajaloo üle andma sõja järel sündinud põlvkonnale,“ ütles Akihito. Sellega vihjas ta eelkõige asjaolule, et tema pojast Naruhitost saab esimene pärast Teist maailmasõda sündinud Jaapani keiser.

Jaapani seadustes ei ole ette nähtud võimalust, et keiser lahkub troonilt oma eluajal, kuid 2016. aasta augustis pöördus Akihito oma rahva poole just sellise palvega. Kuigi ta ei öelnud oma esinemises seda soovi otseselt välja, said kõik aru, mida ta mõtles. Seejärel oli vaja maha pidada palju koosolekuid, teha kooskõlastusi, koostada tekste ning 2017. aasta suvel võeti parlamendi ja valitsuse poolt vastu eriseadus, mis annab Akihitole õiguse võimult taanduda. Kuna seaduse kehtivusaeg on kõigest kolm aastat, siis on see mõeldud üksnes praegusele monarhile. Kui aga järgmisel nädalal monarhiks tõusev Naruhito soovib näiteks mõne kuu pärast samuti ametikohast loobuda, siis ta paigutub veel selle seaduse kehtivusaja sisse.

Käesoleval aastal jõudis valitsus seisukohale, et keiser Akihito ütleb troonist lahti 30. aprillil ja järgmisel päeval astub tema asemele 59aastane poeg Naruhito. Riiklikuks pühaks ja puhkepäevaks kuulutatakse Jaapanis tavaliselt keisri sünnipäev, kuid ka 1. mai võib saada alalise pidupäeva staatuse.

Avaliku arvamuse küsitluste kohaselt suhtub suurem osa jaapanlastest Akihito „erruminekusse“ mõistvalt, kuigi temast saab üle hulga aja esimene keiser, kes lahkub troonilt veel elavana.

Jaapani põhiseaduse järgi pole keiser mitte Jaapani riigipea, vaid hoopis riigi ja tema rahva ühtsuse sümbol. Keisril pole poliitilist võimu ja ta täidab üksnes tseremoniaalseid ülesandeid. Sellele vaatamata võib keisrit nimetada formaalseks riigipeaks.

Valitsusajastud said alguse 7. sajandil

Jaapanis hakati keiserlikke valitsemisajastuid (nengo) kehtestama 7. sajandil. Esimeseks ajastuks oli Taika (tõlkes „suured muutused“), mis kehtis keiser Kotoku valitsemisajal aastatel 645–650.

Valitsemisajastu nimetus on tegelikult lühike sõna ehk deviis, mis sümboliseerib Jaapani valitseva keisri põhimõtteid ja ülesandeid. Nende nimetuste kasutamise traditsioon pärineb Vana-Hiina riigipraktikast 17.–11. sajanditel enne Kristust. Jaapanis muutus ajastute väljakuulutamine kohustuslikuks troonimise puhul, kuid ühe valitsemise jooksul võidi neid mitu korda ka ümber nimetada – selle põhjuseks võisid olla looduslikud või sotsiaalsed faktorid, näiteks üleujutused või epideemiad.

Taoline traditsioon säilis kuni 1868. aastani, kui kehtestati põhimõte „üks keiser – üks ajastu“, mis tähendas, et ühe keisri valitsemisajal peab kehtima üksainus deviis ja seda muuta ei tohi. Tol aastal oli võimul keiser Mutsuhito, kelle tunnussõnaks sai Meiji („särav valitsus“ või „valgustatud rahu“). Pärast keisri surma sai valitsemisaja nimetus tema teiseks nimeks. Nii tuntakse näiteks keiser Mutsuhitot ka keiser Meiji nime all, aga Akihitost saab juba järgmisel nädalal Heisei-tenno, sest ametist lahkuva keisri ajastu nimetus oli Heisei ja „tenno“ on keisri tiitel.

1979. aastal võeti Jaapanis vastu seadus, mis muutis valitsemisajastu kasutamise ametlikes dokumentides kohustuslikuks. Tollal määras peaministri Masayoshi Ohira valitsus kindlaks ka deviisi valimise kuus peamist põhimõtet: see peab olema vastavuses rahvuslike ideaalidega, koosnema kahest hieroglüüfist, olema kergesti kirjutatav ja loetav, seda pole varem ajastu nimetusena kasutatud ja selleks ei tohi olla laialdaselt kasutatud termin.

Seoses keiserlike ajastute olemasoluga eksisteerib Jaapanis kaks ajaarvamissüsteemi: üldtunnustatud rahvusvaheline kalender ja kalender Jaapani keisrite troonil olemise aastate järgi. Seega on praegu Jaapanis nii 2019. aasta kui ka Heisei ajastu 31. aasta. Teatavasti on praeguse keisri Akihito valitsemisajastu ehk deviisi nimetuseks Heisei („üldine rahu“) ja kuna Akihito sai võimule 1989. aastal, siis käibki praegu Heisei ajastu 31. aasta. Keisrivahetuse tõttu on tänavune aasta jagatud kaheks: 30. aprillil lõpeb Heisei 31. aasta ja 1. mail algab Reiwa 1. aasta. 

Senini on kõige pikemaks ajastuks olnud Showa, mis keiser Hirohito ajal kestis üle 64 aasta. Kõige sagedamini on Jaapani keiserlike ajajärkude nimetustes esinenud hieroglüüfe „igavene“ (29 korda), „taevas“ (27 korda), „algus“ (27 korda) ja „valitsemine“ (21 korda).

Kas Reiwast saab suurepärane ajastu?

Uus keiserlik ajastu kuulutati välja tänavuse aasta 1. aprillil ja selleks sai Reiwa, mis tähendab heaolu ja harmooniat. Uue ajastu nimetus koosneb kahest osast: „rei“ võib tähendada käsku, korda, ilusat või isegi lille, aga „wa“ on rahu või harmoonia. Inglise keeles on soovitatud ajastu tõlkena kasutada sõnapaari „beautiful harmony“.

Reiwa näol on tegu Jaapani ajaloos 239. (teistel andmetel 241., 248. või 252.) ajastuga ja see algab 1. mail. Reeglina sisaldab keisriajastu nimetus mingit vihjet mõnele tuntud kirjandusteosele, üldtuntud isikule, sündmusele või faktile. Sõna Reiwa on võetud Jaapani iidsest luuleantoloogiast „Man'yoshu“, mis pärineb 8. sajandist. Sellega eirati enam kui 1300 aastat järgitud traditsiooni, mille kohaselt valiti ajastute nimetusi alati Hiina klassikalisest kirjandusest.

Kui 1. aprillil kuulutati välja uus keiserlik ajastu, siis möödus vaid mõni minut, kui Jaapani kompaniid hakkasid tootma erinevaid kaupu uue ajastu nimetusega. Ajakirjanduse andmetel asuti Reiwa hieroglüüfidega tooteid tootma juba kaks minutit ja 27 sekundit pärast vastava teadaande avaldamist. Esimesteks toodeteks olid sake joomise klaasid, kalendrid ja mündid. Esimeste minutite jooksul toodeti kompaniis Coca-Cola Japan ka 2000 pudelit jooki uue ajastu nimega ning need müüdi maha vähem kui kahe tunniga.

Jaapani ajaleht The Nihon Keizai Shimbun oli aprilli alguses ilmunud artiklis üsna skeptiline uue ajastu perspektiivide suhtes. „On vaja lahendada suur hulk keerulisi ülesandeid: rahvastiku vananemine, majanduse ümberstruktureerimine, suhted naabritega ja nii edasi. Tuleb teha selliseid valikuid ja võtta vastu selliseid otsuseid, mida me hiljem ei kahetse. Siis võime nii meie kui ka meie järglased öelda: „See oli suurepärane ajastu.““

Juba on teada, et USA president Donald Trump on tõenäoliselt esimene välismaa riigipea, kellega uus keiser Naruhito kohtub. Valge Maja teatel saabuvad Donald ja Melania Trump juba 25. mail Jaapanisse neljapäevasele visiidile. Viimati külastas Trump Jaapanit 2017. aasta novembris.

Krüsanteemtroon ja keisri regaalid

Jaapani keisritrooni hakati alates 19. sajandist läänemaailmas nimetama krüsanteemtrooniks. Nimetus tuleneb 1889. aastal ametlikult kehtestatud keisripitsatist, millel on kujutatud 16 õielehega kuldset (kollast) krüsanteemi. Pealegi on krüsanteem Jaapani rahvuslill ja riigi kõrgeimaks autasuks on Krüsanteemi Suurorden, millega on autasustatud ka näiteks Toomas Hendrik Ilvest. Kuldset krüsanteemiõit võib leida ka Jaapani markidelt, rahadelt ja muudelt esemetelt. Kyoto keisripalees asuva krüsanteemtrooni nimetus on Takamikura, aga neid troone on veel. Sageli kasutatakse krüsanteemtrooni nimetust ka ülekantud tähenduses, millises mõttes tähistatakse selle sõnaga Jaapani monarhiat üldiselt ja mõnikord ka keisrit ennast.

Jaapani keiserlikeks regaalideks on püha mõõk, juveelist ripatsid ja peegel, mida kandis esimene Jaapani keiser. Legendi järgi olevat sintoismi tähtsaim jumal ja Jaapani keiserliku perekonna müütiline esivanem päikesejumalanna Amaterasu andnud talle kuulunud kolm aaret oma lapselapsele Ninigi no Mikotole, kelle ta saatis taevast maa peale korda looma. Ninigi aga pärandas regaalid oma lapselapsele Jimmule (Jinmule), kellest sai esimene inimesest valitseja, kes oli võimul aastatel 660–585 eKr ja elas 126aastaseks.

Regaalid – draakonisabamõõk (Kusanagi-no-Tsurugi), peegel (Yata no Kagami) ja jaspisest valmistatud ripatsid (Yasakani no Magatama) sümboliseerivad ausust, tarkust, mehisust, jõudu, heaolu ja õitsengut. Nende esemete praegune asukoht on teadmata, kuid arvatakse, et mõõka hoitakse Atsuta pühamus Nagoyas, peegel asub Ise linnas paiknevas suurpühamus, aga ripatsid on keisripere valduses, olles hoiul Tokyo keisripalees. Siiski eksisteerib ka seisukoht, et nimetatud esemed läksid täielikult või osaliselt kaduma Dan-no-ura merelahingus 1185. aastal ning asendati hiljem koopiatega. Uue keisri trooniletõusmise protseduuri üheks osaks on nende regaalide demonstreerimine uuele valitsejale preestrite poolt.

Kuidas krooniti keisriks Naruhito vanaisa ning millist rolli etendasid krüsanteemtroon ja regaalid? Ajaleht Waba Maa kirjutas 13. novembril 1928 keiser Hirohito kroonimisest järgmist: „Keisripaari Tokyost Kyotosse liikumise määratus protsessioonis äratas kõige suuremat tähelepanu kashikodoro nimeline laegas, mida kandsid rahvusriietes noormehed, ja kus varjul oli kroonimispidustuste peegel, mõõk ja kalliskivi. Neist sümboliseerib esimene Jaapani keisri jumalikku ülesannet, teine mehisust, õiglust ja kolmas heategelikkust ja armu. Pühade varanduste keisrile üleandmise tseremoonia algas laupäeval, 10. novembril kell 8 hommikul. Sel puhul olid keisripaaril seljas valgest siidist rüüd. [...] Kroonimise päeval avati ka tõusva päikese tempel, shinshinden. Kõrgete vaimulikkude saatel astus sinna sisse keiser Hirohito ja teatas oma esivanematele, et ta suguvõsa krooni on üle võtnud. Jumalateenistuse järel astus keiser Takamikura nimelisele troonile, kust ta trooni ümber kogunenud võimukandjaile luges ette troonile astumise dekreedi. Seejuures kordas ta esivanematele antud tõotust oma maad hästi valitseda. Siis heitis keiser kõrvale kroonimise rüü ja eemaldus Dayo-Sai nimelisse lihtsasse puuehitisse, kus tal oli kahekõne esivanematega.“