Madis Räästas aka Baari-MadisFoto: Alar Truu
Elu
27. aprill 2019, 10:09

BAARI-MADISE BLOGI | Hurraa, järjekordne konkurent blogiauhindadelt sai jalaga tagumikku! (5)

Elu läheb aina paremaks. Järjekordne konkurent on Blogiauhindadelt jalaga tagumikku saanud. Möödunud aastal uustulnukate kategoorias disklafi saanud Kristina Pärtelpoeg on taas korraldajatel hambus ja andis seepärast loobumisvõidu. Välja on puksitud teisigi blogijaid, kes pole viitsinud või aru saanud Mari-Leen Albersi algatusel sel aastal muudetud reeglitest.  

Aitäh korraldajad, et te sillutate mulle teed võiduni! Aga kui sellises tempos blogijaid maha võetakse, kas siis saab seda üldse võistluseks pidada? Ma tahaks et sprint finišisse oleks ikka pingeline. Üksinda staadionil joosta ja siis kuldmedal kaela saada, on pisut nadi tunne. Korraldajad, palun jätke veel kas või paar blogijatki stardipakule alles.

Aga minu madal IQ ei suuda samas kinni haarata, miks peakokk Pärtelpoeg viriseb ja kurdab, et teda kiusatakse. Selle asemel, et näpuga korraldajate peale näidata võiks rahulikult aja maha võtta ja lugeda reegleid. Seal on ju selgelt kirjas, millist tüüpi blogiga võib kandideerida ja millisega mitte. Keegi ei ole alandanud teda, peale tema iseenda. Oma rumaluses ei peaks alati süüdistama teisi. Jälle tüüpiline lumehelbeke, piinlik. Aga võib-olla kisab niisama, et rohkem tähelepanu oma blogile saada. Soovitan tal pausile minna ja siis teha enneaegne comeback, nagu Paljas Kaalikas tegi. See paistab  praegu trend olevat. Reeglid on reeglid ja nende vastu eksida ei tohi. Punkt. 

Nii kui aasta 2019 kukkus, ei jaksanud enam ära oodata, millal blogiauhindadele registreerimine hakkaks. See on ka ainuke põhjus, miks ma oma näpu kuradile andsin ja Õhtulehe veergudel blogima hakkasin. Ma tahan võita ja olla parimatest parim! Kuigi tean, et ma ei lõpeta 15. juunil poodiumil. Lihtsal lahistan nutta tagareas, kui oma nime trummipõrina saatel ei kuule. Teisalt, mulle piisab sellest, et saan kandideerida koos teiste väärikate blogijatega.

Mina lugesin igatahes reeglid kümme korda läbi. Samas tõlgendasin need enda jaoks täpselt nii nagu mulle sobis. Võtsin kõik peatükid ette, mis olid ilmunud  perioodil mai 2018 kuni jaanuar 2019. Ma lausa lahmisin ankeeti täites. Ei mõelnud isegi, et mul on aprillini aega ja selle aja sees võib veel ÕLis mahlakaid peatükke ilmuda. Iga uut tühja rida täites pöördusin korraldajate poole ja uurisin, kuhu võiks veel ristikese kirja panna.  

Auahne nagu olen, siis panin end igasse võimalikku kategooriasse kirja: beebiblogi, kokkamisblogi, meigiblogi, aiandusblogi, kokandusblogi, jne. Mida rohkem variante, seda suurem võimalus võita. Ei väsi taas kordamast - MA TAHAN VÕITA!!!

Aga nüüd, kus blogijaid võetakse armutult rajalt maha, on hirm, et vikat jõuab ka minuni. Kas peaks ka halama, et korraldajad kiusavad, kui mind diskvalifitseeritakse talublogi kategooriast. Milleks? Ma ju tean, et minu lood ei sobi sinna, aga proovida ikka ju võib. Ma ei tea siiani, millised minu postitustest võistlustules on, aga loodan parimat. Õhtuleht on ka ju osad minu peatükid tasuliseks teinud ja tark žürii ei pääse kahjuks ligi mu lollustele. Paistab, et pean ise mõnest kategooriast loobuma.

Ja ma ei näe ka põhjust viriseda arusaamatuste pärast, mis mul oli BA-tiimiga. Nemad andsid mulle kogemata vale kuupäeva ja sestap alustasin valimiskampaaniaga liiga vara. Suutsin olukorra üle vaid naerda. Ma ei lange nii madalale, et hakkaks kohe korraldajaid süüdistama ühes väikeses apsakas.

Nii kui 1. mai kukub, hakkan spam'ima oma sõpru ja tuttavaid. Kujutan ette, et kuu lõpuks on mul ainult kolm sõpra Facebookis alles ja võib-olla viis jälgijat instas. Minu lubadustega on lugejad juba tutvunud ning ma pean neist ka kinni. Nii, et kui tahate, et kõik lubadused ellu viin EKRE'st Kivirähk'ini, siis valige mind! Nende kohta saate lugeda minu viimastest artiklitest. 

Kõik me tahame ju võita ja särada kuldmedal kaelas poodiumil. On ausaid sportlasi, kes rabavad kogu hingest, et parim tulemus saada võistlusel. Isegi siis kui viimaseks jäädakse, on see hinge ja verega välja teenitud. Ja siis sulid, kes kasutavad dopingut või verepakke, et tippu jõuda. Aga olgem ausad, kõik petturid jäävad lõpuks vahele ja diskvalifitseeritakse. Korraldajaid ei maksa süüdistada oma vigades.  

Juba enne stardijoonele minekut teab iga võistleja, kui aus ta päriselt on ja mis  reeglitega silmitsi seistakse. Nii et kallid blogijad, influencer'id ja muud sulelised, enne kui hakkate ohvrit mängides end lolliks tegema, lugege  võistlusreeglid läbi ja otsustage, kas saate osaleda või mitte. Korraldajad võtavad rajalt maha ainult ebaausad võistlejad. Absoluutselt igal võistlusel on üks põhitõde - ausus. Jälgige reegleid ning ärge virisege!

Soovin edu kõigile kirjutajatele hääletusel ja edu korraldajatele!