TamaraFoto: Promo
Üritused
28. aprill 2019, 09:00

ÕL INTERVJUU | Põhja-Makedooniat Eurovisionil esindav Tamara: minu eesmärk on inspireerida inimesi enda üle uhked olema (4)

Põhja-Makedoonia tänavune eurolaulik Tamara Todevska on varemgi Eurovisioni laval üles astunud, kuid sel aastal esineb ta seal esmakordselt sooloartistina. Tamara on laval olnud kuueaastasest saati, ning ka tema vanemad on muusikud. Tamara ema on ooperilaulja Makedoonia ooperis ja isa õppejõud Skopje muusikaakadeemias.
 

Tema õde Tijana esindas riiki Eurovisionil aastal 2014. Tamara ise on kolmel korral Eurovisionil laulnud - aastal 2004 Tose Proeski taustalauljana, aastal 2008 trio Tamara, Vrčak & Adrijan liikmena ning 2014. aastal oma õe taustalauljana. Tamara sihib Eurovisionil teist kohta, sest on enda sõnul erinevatel popmuusikafestivalidel alati teiseks jäänud. Siiski loodab ta sel aastal trofee koju viia. 

Millest sinu lugu räägib?

„Proud“ räägib võrdsusest, enese aktsepteerimisest, armastamisest ja oma tõelise loomusega rahul olemisest. See räägib enda üle uhke olemisest, ülistab naiseks olemist ja feminismi, aga räägib ka immigrantidest, LGBT-st ja kõigist, kes võitlevad võrdsuse nimel. See lugu on kõigile, keda on kunagi alla surutud.

Mida ootad tänavuselt Eurovisionilt ja mis on sinu eesmärk?

Mul on üks eesmärk – inspireerida inimesi enda üle uhked olema ja mitte peitma oma imelisi omadusi.

Mida Eurovision sinu jaoks tähendab?

Eurovision on palju rohkem kui ainult lauluvõistlus. Eurovisionil aktsepteeritakse erinevusi, eiratakse norme ja ollakse uhked enda üle just nii, nagu me oleme. Eurovision on üks õhtu aastas, kus terve kontinent tuleb kokku, et tõsta esile julgust, vaprust ja individuaalsust. See on koht, kus erinev olemine tähendabki uhke olemist.

Kas Eurovisionil osalemine on olnud sinu unistus?

Loomulikult! Olin kuueaastane, kui Carola (toonane Rootsi esindaja Carola esitas loo „Fångad av en stormvind“ – toim.) võitis 1991. aastal Eurovisioni. Mäletan, et vaatasin teda ja mõtlesin, et vau, ma tahan sellel laval olla, tantsida nagu tema. Õppisin selle loo pähe ja esitasin seda mitu kuud oma perele.

See pole sinu esimene kord Eurovisionil. Oled korra oma riiki esindanud ja kahel korral olnud laval ka taustalauljana. Mis sel korral teistmoodi on?

Olen Eurovisioni laval olnud kolm korda ja tõeliselt õnnistatud. Arvan, et sel aastal olen ma vähem närvis. Samuti olen nüüd kogenum ja enesekindlam, mul on palju rohkem öelda. Tunnen, et olen lõpuks ometi mina.

Tamara Foto: Promo

Oled Makedooniat esindanud ka bändi koosseisus. Mis on sooloartistina ja bändiliikmena lavale astumise vahe?

Tegelikult polnud see bänd, me olime pigem trio ja esitasime koos vaid ühe loo – meie Eurovisioni võistlusloo. Vrack ja Adrian, muusikud, kes minuga esinesid, on mu sõbrad ja meil oli laval koos väga lõbus. Seekord ma küll laulan üksi, kuid minuga töötab suurepärane tiim, seega närvis ma ei ole. Töötan maailma kõige imelisemate inimestega ja nemad on minu kalju. Olen meie edus kindel.

Miks otsustasid seekord osaleda? Kuidas reageerisid, kui oma kohaliku eelvooru võitsid või rahvusringhääling sulle oma riigi esindamise pakkumise tegi?

Olin just sünnitanud oma poja, kui sain pakkumise oma riiki sel aastal Eurovisionil esindada. Ütlesin kohe jah, peamiselt seepärast, et olen nüüd täiskasvanulikum, kogenum ja mul on palju rohkem öelda.

Mis on sinu suurim hirm enne Eurovisioni ja mida ootad enim?

Ausalt, mul ei ole hirme, olen hoopis tõeliselt elevil. Ma ei suuda lihtsalt 16. maid ära oodata, et saaksime näidata, mida oleme teie kõigi jaoks ette valmistanud.

Kui oled jõudnud ka teisi osalejaid kuulata, siis keda pead favoriidiks?

Osalejate hulgas on palju suurepäraseid laule ja artiste ja ma ei jõua ära oodata, et saaksin nende kõigiga juba kohtuda. Ma tõesti usun, et igaüks, kes Eurovisionil osaleb, on juba võitja.

Mis sa arvad, kas olulisem on lavasõu või laul ise?

Ma usun, et kõige olulisem on emotsioon, mida laul kuulajatele saadab. Kui kombineerid selle suurepärase lavakujunduse ja esitusega, ei saa sa kunagi mööda panna.

Eurovisioni puhul on alati räägitud sellest, mis keeles peaks võistlejad laulma. Mis sa arvad – kas kõik lood peaksid olema inglise keeles või peaksid osalejad hoopis laulma oma emakeeles?

Ma arvan, et see oleneb laulust. Me otsustasime laulda inglise keeles, sest tahtsime, et meie sõnum jõuaks võimalikult paljude inimesteni. Kui tegu oleks olnud mõne teise looga, oleksin seda võib-olla laulnud makedoonia keeles.

Kas oled kuulanud Eesti esindaja Victor Crone lugu „Storm“? Mida sellest arvad?

Jah ja ma väga armastan-armastan-armastan seda esitust. Vau!

Mida tahaksid öelda oma Eesti fännidele?

Olge enda üle uhked ja ärge iial peitke oma suurust!

Milliseid üllatusi sa ise Iisraelilt või Eurovisionilt sel aastal ootad?

Ootan, et saaks hästi aega veeta ja olen kindel, et see nii ka läheb.