Siim Savisaar: sportlane võib dopingut tarvitada võrdlemisi suures südamerahus, sest hooajaväline kontroll on lahja (1)

Selle kevade üks aktuaalsemaid teemasid tippspordis on doping. Kui kerge või raske on jääda puhta spordi juurde?

Dopinguteema tõuseb alati tuhast, kui keegi kuskil vahele jääb. See ei muuda fakti, et telgitagustes eksisteerib ta pidevalt. Puhta spordi juures püsimine on eelkõige iga sportlase sisekõne küsimus ehk mida on keegi võidu või parema koha nimel nõus tegema. Kahtlemata tahan ka mina võita ja olen suure osa oma elust kulturismile pühendanud, kuid elus on ka muid väärtusi, millest mõnega astuks ma dopingut kasutades konflikti. Tulemused on olnud piisavalt rahuldavad, et antud dilemmaga pole ma väga tõsiselt pidanud silmitsi seisma ja seni olen langetanud puhta otsuse.

Oled tuntud kui ausa spordi eest võitleja, mitte lihtsalt puhta spordi pooldaja. Kuidas oled seda propageerinud ja milline on olnud reageering kolleegide seas?

Minu spordiala ehk kulturism on võistlusspordina üks mõõdukate raamidega subjektiivne ala. See tähendab seda, et me saame üldjuhul aimata sportlaste järjestust võistlusel, ent esineb ka ridamisi positiivseid ja negatiivseid üllatusi. Kui mõnel alal on abiks stopper või mõõdulint, siis paraku kulturismis on oma silm kuningas. Mina võitlen selle nimel, et see kuningas oleks võimalikult aus ja kallutamata ning suuteline astuma üle onupojalikust lähenemisest.

Ka mujal spordis meeldib mulle, kui reeglid kehtivad kõigile ja nn möönduste tegemine on kontrolli all. Kuna see tähendaks ka respekteeritud sportlasele samaväärset kiitust või karistust, siis selge see, et kõigile see ei meeldi ja võib nii mõnigi pingeline hetk tekkida. Üldjuhul inimestele meeldib mõte ausast spordist ja avalikult selle propageerijaid hukka ei mõisteta.

Kas dopingukontrolli süsteemis peaks tegema mingeid muudatusi?

Antidoping oleks edukam, kui ei esineks pelgalt võistlusaegne testimine. Keelatud ainete nimistu on suur ja lai ning sealt leiab küllalt aineid, mida sportlane võib tarvitada võrdlemisi suures südamerahus, sest hooajaväline kontroll on lahja. Siinkohal võiks süsteem asuda oma õigustega mõnevõrra kõrgemal tasemel ehk kontrollida omavoliliselt sportlasi, kel lasub dopingukahtlus ja seda sõltumata sellest, kas sportlane on „tegevsportlane“ või mitte.

Läbi ajaloo on küllalt olnud sportlasi, kes enda sõnul on karjääri lõpetanud, ent mõne aja möödudes on tagasi medalijahis ja seda kõike kiirema, parema ja tugevamana. Karistused on meil võrdlemisi karmid, ent ka seal on lähiaastatel tulnud põnevaid uuringuid, viimati soomlastelt, kes juurdlesid, kas dopingukasutamise episood annab elukestva eelise puhaste sportlaste ees.

Kuidas olete valmistunud karikavõistlusteks?

Minu valmistumine on vahelduseks üsna rahulik – nimelt see kevad mind lavalaudadel ei näe. Näeb hoopis minu treenitavat, kel on ees esimene hooaeg. Seega uus ja põnev aeg meie mõlema jaoks, sest mina olen esimest korda ametlikult treenerina kohal.

Millised võistlused sind tänavu veel ees ootavad?

Kuna ma olen värske isa, siis see mõjutab kahtlemata mu otsuseid, aga sellegipoolest on siht sügisel. Siis toimuvad nii Eesti meistrivõistlused kui ka maailmameistrivõistlused, milles tahaks võimalusel kaasa teha. Muude võistluste osas elame-näeme. Potentsiaalseid võistlusi leiab küll.

Mida tooksid esile enda kui personaaltreeneri ja füsioterapeudi töös?

Üks vähe tähelepanu saanud tõsiasi on see, et paljud sportlased on kaunis veendunud oma teadmistes ja tehnilises lähenemises. Paljud arvavad teadvat, mida nad teevad ja harva, kui nähakse oma tehnilistes teadmistes vigu. Tõsiasi on see, et lähenemisi ja õigeid vastuseid on mitmeid, ent alati saab midagi paremuse poole muuta. Harjutuste tehnikas nähakse harva puudujääke, kuid see on üks esimesi kohti, mis personaaltreeninguid andes silma jääb. Minu lähenemine on alati mõlemat elukutset - füsioterapeut ja treener -kombineerides ehk ma koordineerin harjutusi, mis aitaks kaasa antud huvilise tervise edendamisele. Samuti arvestame tema haiguskoormusega ja nende iseärasustega.

Millised on sinu ja sinu juhendatava suurimad saavutused?

Minul ripub seinal Euroopa meistrivõistluste hõbemedal. Juhendataval on seljataga esikohaga päädinud võistlus Eestis. Sellegipoolest on suurimaks saavutuseks see, et ma olen saanud palju huvilisi spordi juurde aidata või nende arengule olulise hüppe kaasa anda. Selle eest medalit ei anta, aga süda on rahul.

Kodulehel on sul foto, kus hoiad käes Orwelli tuntud allegoorilist romaani „Loomade farm“. Miks just seda?

Tegemist on siiski meistriteosega, mis omal põneval moel on meie ühiskonnas senimaani aktuaalne. Kes lugenud ei ole, siis ütleks, et klassikud pole asjatult klassikud – võtke kätte! Ilukirjandust ma viimastel aastatel palju lugeda ei ole jõudnud või soovinud, küll aga teaduskirjandust, artikleid, mõttevahetusi ja vikipeedialaadseid huvitavaid fakte loen ma sisuliselt igapäevaselt.

Kuidas veel veedad vaba aega?

Lapsega kärutamine on üks väljund, kuidas veeta kvaliteetaega ja samas viibida värskes õhus. Mitu aastat olen käinud ka disc golf’i mängimas, mis on eriti nauditav ilusa ilmaga. Kuna siseruumides saab aega veedetud küll, siis vahelduseks on õues viibimine tervitatav ja ega eriti vahet pole, mis eesmärgil ma sinna satun.