EESTI ESIMENE KOSMOSETURIST RAIVO HEIN: olen kindel, et inimkond kolib Marsile, meil ei jäägi muud üle (86)

Nii rumalat olendit kui inimene ei lasta teisi planeete reostama ja sinna sõdima. Planeet maa oleks inimeste poolt ammu hävitatud, kui kõrgemad olendid siin ei kontrolliks.

kuidas selle Van Alleni vööga on?See radioaktiivne keskkond küpsetab ju kõik elusa ära?Juba 500 km kõrgusel hakkavad toimuma kosmoselaevade sees heledad sähvatused.

heakene küll, isegi kui tal õnnestuks 10 tuhande aastaga atmosfääri hapnikusisaldust mitukümmend korda suurendada - seda oleks inimeluks ikkagi liialt vähe, nii madalas õhurõhus inimene läheks lihtsalt keema (Armstrongi sfäär!). Ja sellegi puhuksid päikesetuuled vähehaaval kosmosesse minema. Sest puuduks päikesetuule eest kaitset pakkuv korralik magnetväli. Huvitav, millise nipiga ta selle taastada soovitaks? (Marsi magnetväli kadus ilmselt selle planeedi nooruses, kusagil 4 miljardi aasta eest)

lõhkab suure tuumapommi, et pooluse jääd sulatada? (ja saastab selle radioaktiivselt!). Teiseks, Kuna temperatuur on sedavõrd madal, miinus 140 kraadi, siis see jäätub ju uuesti! Ja lõpuks, suur osa poolusel olevast "polaarmütsist" on mitte vesi vaid niinimetatud kristalliseerunud süsihappelumi. Ja ka väidetava "tohutu jäämassi" paksus ulatub vaid poolest meetrist kohati mõnekümne meetrini. Isegi kui atmosfääri koostis muutubki, oleks seda siiski äärmiselt vähe - alla poole protsendi Maa atmosfääri massist - vaid 25 teratonni. Seega jääbki atmosfäär nii hõredaks, et inimelu on seal võimatu.

Niiskusevaba atmosfäär on üleküllastunud tolmust. Marsil ei on vedelal kujul vett. H20-d on seal üldse äärmiselt vähe. Öösiti võib õhutemperatuur langeda alla miinus 140 kraadi Celsius järgi.

Marsil saaksimee elada vaid pinna-alustes hermeetilistes koobastes või varjestatud hoonetes, sest kuna seal puudub magnetväli, on planeedi pind avatud surmavale kosmilisele kiirgusele. Atmosfäär, mis koosneb 96% ulatuses süsihappegaasist ja kus on vaid 0,3% hapnikku ei ole hingamiskõlblik. Väljas saaks liikuda vaid survestatud skafandris, kus õhk on sedavõrd hõre, et seal elamine on võimatu (võrreldav meie õhurõhuga 35 km, kõrgusel.). Õhurõhk on vaid 0,6% Maa õhurõhust. Selline õhurõhk on oluliselt allapoole Armstrongi piiri, seega on skafandrita inimkeha eksistents seal lihtsalt võimatu.

Lambajutt! Kõik meie probleemid tuleb Maal lahendada. 1967. aastal ennustasid tarmukad futuroloogid, et aastatel 1980–1990 jõuab inimene Marsile ja pöördub sealt tagasi. Aastatel 1990–2013 rajatakse lähimatel planeetidel alalised teaduslikud uurimisjaamad. 1990–2023 luuakse Marsil alaline baas kümnele inimesele. 1994–2023 jõuab inimene Jupiteri tehiskaaslastele. 2023–2029 algavad aga pikaajalised mitu inimpõlve kestvad lennud väljapoole Päikesesüsteemi. Ja veel, inimene on huvitav olend: teda vaevab see, mis inimkonnast saab miljardi aasta pärast, aga mitte see, mis meid ootab 50 aasta pärast.