Blogid

Kuidas paljastus eestlaste ümberasustamise kava (2)

Tõnis Erilaid, 24. aprill 2019, 00:07
Foto: PantherMedia/Scanpix
1941. aasta teisel poolel kutsuti Eesti omavalitsuse juhi ja ühtlasi haridusdirektori Hjalmar Mäe juurde tehnikaülikooli esindajad, et arutada, keda määrata koos venelastega lahkunud direktor Jüri Nuudi asemele. Üks kutsutuist oli professor Adolf Parts. Katkendi tema mälestustest avaldas Stockholmi Eesti Päevaleht 24. aprillil 1971.

Mäe selja taga rippunud Eesti kaart, mis aga haaras ka maa-ala teisel pool Peipsi ja Pihkva järve Leningradist üle Ilmeni järve umbes Staraja Russani ja sealt Pihkvani. Mäe saladuskatte all öeldud sõnul oli „suur juht“ määranud, et selle Venemaa ala ülestöötamine jääb meie rahva kohuseks. 

Siit ära viidavate talupoegade asemele tulevat Mäe sõnul sakslased. „On palju Saksa sõjaväelasi, kes on vaprust näidanud meie maa vabastamisel vaenlastest ja kellede õigustatud soovi siia ilusale maale elama asumiseks on otsustatud rahuldada,“ rääkis ta ja lisas, et tehnikaülikool ja Tartu ülikool ei tohi enam aega viita teadustegevusega ning jäävad magistri- ja doktoriõppest ilma. 

„See külastus ja need selged plaanid Eesti rahva tuleviku suhtes sakslaste ülemvalitsuse all andsid hoogu minu püüetele kodumaalt lahkumiseks,“ nendib professor Parts, kes läkski Soome ja hiljem edasi Austraaliasse.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee