Samamoodi siis keegi peaks tegema talle inspiratsiooniks artikli, kuidas pärast rasedust ei pea ootama ja laisklema ja haavaparandusi ootama (kui endal neid ei tekkinud ja on hea olla ja kohe sai jooksma minna) :D
Huvitav kas see siis motiveerib kedagi kel on halb olla parajasti, see et teistel läks kergesti...
See oli Liina jutustus tema synnitusest, mitte kiidulaul iseenesele. Kuigi kahjuks on paljudel töesti arusaam, et rasedaks jäädes vöib ennast käest ära lasta ja kahe eest syya. Nii ongi löpuks 30 kg ylekaalu, millest enam lahti ei saa
Enamus kõnnib ise sünnitustuppa. Ei saanud küll aru, mis selles erakordset oli. Et pidi jääma mulje, et on tegemist über-super-ülinaisega, kes lihtsalt teeb kõik nii õigesti ja nii aktiivselt ja kunagi ei istu diivanil?
Tore kui inimene saab elada sellist elu nagu soovib, aga kas kõigest peab nii avalikult rääkima. See võib tõmmata soovimatut tähelepanu. Kuidas on näiteks võimalik sünnituslehe ajal tööl käia? Asjaosalistele palju õnne!
Mina olen kindlasti see naine kes hüppas õnnest ja õnnetundest juba raseduse esimesel nädalal, side oli kohe olemas. Seda raskem on mul lugeda ja mõista seda artiklit siin- räägitaks nagu lemmikloomast, et "no võtsime jah, mis siis?!".
Tubli Liina, ja ära unusta, et kui vanadelt naistelt küsitakse,mida nad elus kõige rohkem kahetsevad, siis esimene vastus on "et mul on nii vähe lapsi"...Katsuge, naised, see nüüd meeles pidada!
KOMMENTAARID (22)