ÕL VIDEO JA GALERII | President Kaljulaid lubas ministrid ametisse kinnitada (175)

President Kersti Kaljulaidi sõnul rääkis ta kõigi ministrikandidaatidega nende tööst ja sellest, milliste arusaamadega hakkavad nad tööpõldu kündma. „Rääkisime ka vormist. Rääkisime retoorikast, mis hoiab ühiskonda ärevana,“ täpsustas president. „Rääkisime poliitiku vastutusest, mida kannab valitsus tervikuna ja iga minister eraldi kogu Eesti rahva ees.“

Moraalilugemist põhjendas president sellega, et tal oli kandidaatide osas kahtlusi – kas nad ikka sobivad ametisse? Põhiseaduse järgi oleks presidendil õigus jätta minister ametisse nimetamata siis, kui ta on oht julgeolekule või põhiseaduslikule korrale.

„Mul oli kahtlusi enne kohtumiste algust, aga sain nende vestluste käigus kinnitust, et nendel kahtlustel ei ole alust. Sellepärast kinnitan Jüri Ratase antud valitsuskoosseisu homme [kolmapäeval] ametisse,“ teatas Kaljulaid.

Hajutamaks hirme, mis ühiskonnas siiski valitsevad, on president ja kolme koalitsioonierakonna esimehed leppinud kokku, et kolmapäeval vastatakse üheskoos ajakirjanike küsimusi. Sellega tahetakse kinnitada, et valimised on läbi ning Eesti väärtusi ja vabadusi austatakse jätkuvalt.

„Eesti põhiseadus kehtib ja on oluline kõikidele valitsust moodustatavatele erakondadele. Eesti välispoliitiline kurss ei muutu,“ lubas president.

Küsimuste voorus uuriti presidendilt, mida ta arvab Marti Kuusiku politseile jääknähtudega vahelejäämisest, kuid seda president pikalt ei kommenteerinud. „See on küsimus sellele inimesele, tema erakonnale ja ka peaministrile.“

Üldisema küsimuse juures – kes üleüldse sobib ministriks –, oli president lahkem. „Ministriks võib sobida inimene väga erineva ettevalmistusega, väga erineva erialaga,“ selgitas ta. „Nagu teame, siis meie seadused ei piira neid valikuid liigselt. Arvan, et see on õige, et igaühest võib saada riigikogu liige või minister.“

Oma mõtte juurde rääkis president Kaljulaid lookese Kreeka peaministrist Aléxis Tsíprasest, kellest kümmekond aastat tagasi räägiti kui Euroopa ühest suurimast populistist, kuid mitte enam. Hiljaaegu sai Tsípras Müncheni julgeolekukonverentsil auhinna selle eest, et ta on ära lahendanud Makedoonia nimeküsimuse ja avanud Põhja-Makedooniale tee NATOsse.

President Kersti Kaljulaidi sõnul olid kõik kohtumised sisukad, kus räägiti nii sisust kui vormist, poliitiku vastutusest, retoorikast, väärtustest. "Enne kohtumiste algust oli kahtlusi, mis osutusid alusetuks, ma sain kinnitust, et nad seisavad selle eest, et Eesti püsiks koos. Ma kinnitan Jüri Ratase valitsuse ametisse," sõnas Kaljulaid. 

Kersti Kaljulaid lubas pressikonverentsil, et kolmapäeval astuvad koalitsioonierakondade juhid koos temaga ajakirjanike ette, et kinnitada seniste väärtuste püsimist.

Mart Helme sõnul räägiti presidendiga erinevatel teemadel. Ühelt poolt räägiti siseturvalisust tagavate organisatsioonide, nagu pääste ning politsei- ja piirivalveamet, probleemidest, aga ka Helmest endast: kas ta ikka sobib siseministriks?

„[President] küsis kuivõrd ma selle valdkonnaga olen juba jõudnud tutvuda, mis mu plaanid on,“ rääkis Helme. „Plaanid on väga suured. Ma ei hakka valetama, et olen ka eeltööd teinud. Olen kohtunud siseministeeriumi asekantsleriga, kohtunud erinevate ametite peadirektoritega. Nad on mulle esitanud oma jõulukinkide nimekirjad: kõik asjad, mis on vajaka ning kui palju need võiksid minna maksma.“

Helme sõnul tuli kohtumisel juttu ka terminist „süvariik“. „Arutasime, kas süvariik sekkub poliitikasse ja leidsime täiesti ühiselt, et selles asjas on vaja selgus majja tuua,“ selgitas siseministrikandidaat. „Ministrina hakkan otsima neid võimalusi, kuidas hirme ja kahtlusi [süvariigist] hajutada.“

Nagu teiste EKRE ministrikandidaatide puhul oli tuli ka EKRE esimehel peatuda erakonna krõbedal retoorikal. „Retoorika puhul ütlesin, et meil on mõningaid raskusi opositsioonist väljatulemisega. Oleme nii harjunud sellega, et meil on vaja ainult laskemoona, et tulistada,“ selgitas Helme. „Nüüd peame hakkama natukene vaatama selle pilguga ringi, et laskemoona tuleb koguda hoopis riigijuhtimiseks, mitte oponentide tulistamiseks.“

Muu hulgas märkis Helme, et president, peaminister ja valitsus tervikuna peavad hakkama nüüd koos edasi minema. Helme sõnul on selle tarbeks olemas ka lühiajaline plaan, et soodustada üheskoos edasiminekut.

Ühtlasi rahustas Helme siseministeeriumi töötajaid, kes on tema kandidatuuri tõttu ärevil. „Selleks puudub põhjus. Mul ei ole ühtegi nime ega nimekirja inimestest, keda tahan hakata vallandama,“ rahustas ministrikandidaat. „Küll aga vaatame üle inimeste tegevusvaldkonnad, ministeeriumi struktuuri. Ma ei välista, et mõnede inimeste tööülesanded võivad muutuda.“

Tööpõllu üheks teravamaks küsimuseks pidas Helme politseinike ja päästjate palgasüsteemi. Näiteks politsei- ja piirivalveamet on ministrikandidaadile edastanud numbrid, milles ilmneb kuivõrd muutub ameti koosseis. Helme sõnul tuleb koheselt tegeleda järelkasvuga, et koosseis tulevikus auklikuks ei jääks.

Veel kavatseb Helme tegeleda renditööjõuga, et läbi Euroopa riikide ei tuleks Eestisse liiduväliseid töötajad, kellelt ei laeku makse. Lisaks kõigele tuleb tegeleda inimkaubanduse takistamisega. Eesti on selles kontekstis transiitriik, kus kuritegelikud ühendused kasutavad ära rändeerandeid.

President Kaljulaid annab kell 15.30 ülevaate peaministrikandidaadi Jüri Ratase ja ministrikandidaatidega kohtumise tulemustest.

Urmas Reinsalu ütles pärast kohtumist presidendiga, et kohtumisel arutati, kuidas võiks olla korraldatud väliministri ja presidendi koostöö. „Välisministri ja riigipea koostöö on küllap kõige ulatuslikum, võrreldes valitsusliikmete muu suhtlusega,“ ütles Reinsalu pärast kohtumist.

Täpsemalt räägiti kohtumisel sellest, millised on Eesti välispoliitika sihid. Üks neist on eesmärk pääseda ÜRO julgeolekunõukogu laua taha. „Hõbemedal on kaotus,“ täheldas Reinsalu.

Ühtlasi andis president Reinsalule ülevaate äsja lõppenud Venemaa töövisiidist. Reinsalu rõhutas, et Eesti välispoliitika peab rajanema Eesti rahvuslikel huvidel, ennekõike julgeoleku huvidel. „Väikeriigi jaoks peab välispoliitika determineerima sisepoliitilisi prioriteete,“ rõhutas Reinsalu.„Meie kõige tähtsam eluline huvi on riigina ja rahvana alles jääda. Kui meie naaberriik, mis on ka tuumariik, kasutab relvi oma naaberriigi vastu, siis see on reaalne eksisteeriv oht,“ kommenteeris Reinsalu koostööd Venemaaga. „Lähtun rahvuslikest huvidest ja väärtustest, mille aluseks on riikide territoriaalse terviklikkuse austamine.“

Kohtumisel ei arutatud Eesti-Vene riigipiiri ja ÜRO rändepakti teemasid. Reinsalu jättis vastustes ajakirjanikele mulje, et riigipeal ja temal kui välisministrikandidaadil on mõnedes küsimustes erimeelsusi, kuid vaidlemiseks aega seekord ei leitud.

Mis puudutab Reinsalu varasemaid väljaütlemisi, siis nendest ta taganeda ei kavatse – näiteks Nõukogude Liidu okupatsioonikahjude nõude. „Oma väljaöeldud seisukohtadest ma ei loobu. Okupatsioonikahjude eitamine tähendab samaaegselt ka okupatsiooni eitamist,“ selgitas ta.

Esimestest visiitidest-tööülesannetest Reinsalu veel rääkida ei soovinud.

Vaadates nimekirja, on tekkinud küsimus, miks ei ole rahandusministrikandidaat Martin Helme saanud kutset presidendiga kohtumiseks. Õhtulehele on viidatud, et Helme andis aru eelnevatel nädalatel, kui presidendi juures käisid riigikogu fraktsioonid. Martin Helme on EKRE fraktsiooni esimees. Kohtumisel peatuti ka rahandusküsimustel.

Täna kohtub president välisministrikandidaat Urmas Reinsaluga.

Kõikide ministrikandidaatide seas, kes kohtuvad presidendiga, on Urmas Reinsalu ainuke, kes on varasemalt ministeeriumi juhtinud. Reinsalu ütles enne kohtutmist presidendiga, et ta ei ole riigipea kutsest üllatunud.

President Kaljulaid on öelnud, et soovib kohtuda ministrikandidaatidega, kelle seisukohtadest, sealhulgas uues rollis, ta piisavalt ei tea või kelle senistes väljaütlemistes on olnud seisukohti, mis võivad küsimusi tekitada.

„Informatsiooni tuleb vahetada ning mul on see rõõm ja kohustus [seda teha] nagu presidendil,“ kostis Reinsalu.

Reinsalu on varasemalt olnud nii kaitse- kui ka justiitsminister. Jüri Ratase teises valitsuses on ta välisministrikandidaat.

Teisipäeva hommikul kohtub president Isamaa ministrikandidaadi Urmas Reinsalu ja EKRE esimehe Mart Helmega.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrikandidaat Marti Kuusik kõneles enda sõnul samuti mitmel teemal presidendiga. „Eelkõige keskendusime sellele, mida oleks võimalik teha, et Eestis elu edendada,“ rääkis Kuusik pärast kohtumist.

Ajakirjanike küsimustevoorus ei saanud ümber ega mööda EKRE retoorikast. Kas see muutub? „President soovitas hoida viisakat, tsiviliseeritud joont. Mul ei ole mingit põhjust sellega mitte nõustuda. See on kahtlemata väga hea soovitus,“ märkis Kuusik.

Ministrikandidaadi hinnangul on kõik EKRE inimesed pikemas perspektiivis häälestatud konstruktiivsusele.

Rääkides oma tööpõllust ministeeriumis, rõhutas Kuusik, et infotehnoloogia ongi üks suur ettevõtlus Eesti jaoks. „Osta tuhat eurot maksev arvuti, panna see lauale – sul ei pea olema miljoneid-miljardeid – ning sa võid hakata ajude olemasolul tootma asju, mis müüvad maailmas ja hakkavad varakusvoogusid Eestisse suunama. Nii on mitmed Eesti ettevõtted ka teinud. IT on kahtlemata väga suure ekspordipotentsiaaliga valdkond,“ kirjeldas Kuusik.

Ministrikandidaat ei välistanud võõrtööjõu kaasamist, kuid eelistas rääkida läbi kogemuse vaatevinkli. „Kui tarkust kannavad inimesed väljapool Eestit, siis on kahtlemata tark parimaid saadaval olevad teadmised Eestisse siirata,“ rääkis Kuusik. „Proovime teha nii, et tulevikus on iga põlvepikkune poisike programmeerimispisikuga. Paneme kõik oma lapsed programmeerima.“

Järgmisena kohtub presidendiga väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminitrikandidaat Marti Kuusik.

Keskkonnaministrikandidaat Rene Kokk hindas kohtumist presidendiga samuti positiivseks. „Rääkisime erinevatest asjadest, mis keskkonda hakkavad puudutama: riigi metsandus, põlevkivi, Rail Baltic jne,“ rääkis Kokk pärast kohtumist.

Kokk isiklikult Rail Balticu trassi heaks ei kiidaks. Võimalik koalitsioon arutab asja siis, kui on selgunud, milline on Euroopa Liidu järgmine rahastusperiood. „Ma ei ole sellisel kujul, nagu ta meil praegu projekteeritud on, projekti toetaja,“ ütles Kokk. „Kõik erakonnad, kes on koalitsioonilepingu kokku pannud, on lõivu andnud ja ka mina ei saa vastu töötada, kui asjad on nii.“

Kokk tõi välja, et temast ei saa ministrist, kes hakkab otsuseid tegema kabinetivaikuses. Metsanduses tuleks Koka hinnangul olla konservatiivne: pigem raiuda vähem kui rohkem. Põlevkivi osas ei soostunud Kokk seisukohta võtma. „Ma olen selles osas praegu natukene vähe informeeritud.“

Järgmisena kohtub presidendiga keskkonnaministrikandidaat Rene Kokk.

Sarnaselt Solmanile, kestis ligemale tund aega presidendi kohtumine maaeluministrikandidaadi Mart Järvikuga. Kohtumine presidendiga oli Järviku sõnul meeldiv ning räägiti paljudest asjadest: maaelu, ettevõtlus maal, põllumajandus, kalandus jne.

Mis puudutab Järviku sotsiaalmeedias ilmunud halvustavaid meeme naiste ja konkureerivate juhtpoliitikute suunal, siis seda nimetas Järvik rumalaks tembuks. „Ma olen oma väljaütlemiste eest juba paar korda nahutada saanud ja selle teema [EKRE retoorika, sh Järviku sõnakasutus] lahendasime [presidendiga] ilusti ära,“ ütles ministrikandidaat. „Enam nii ei tee.“

Järviku hinnangul on EKRE retoorika muutunud ja muutub veelgi.

Ministrikandidaat usub, et ta saab presidendilt heakskiidu. „Lahkusime kui head sõbrad,“ märkis Järvik.

Oma tulevasel tööpõllul tahaks Järvik tegeleda eelkõige teedega, mis on maapiirkondades halvas seisus. „See, mida saab kohe teha, on vähendada bürokraatiat. Põllumehed kurdavad, et liiga palju [paberimajandust] on nende õlgadele pandud,“ tõi Järvik välja. „Igasuguseid andmeid korjatakse ning see maht ainult suureneb. Varsti peab põllumees võtma nädalas ühe päeva selleks, et oma paberimajandust korras hoida. Kibedal külviajal, nagu praegu, pole selleks kuidagi aega.“

Loe Järviku kohta lähemalt SIIT.

Järgmisena kohtub presidendiga maaeluministrikandidaat Mart Järvik.

Ligemale tund aega kestis presidendi kohtumine Riina Solmaniga. Rahvastikuministrikandidaadi sõnul oli kohtumise meeleolu positiivne ja jutt konstruktiivne. „Arutasime töökorralduslikke küsimusi. Nagu teame, siis siseminister saab olema kahe ministriga esindatud,“ rääkis Solman pärast kohtumist.

Isamaa ministrikandidaat täpsustas, et presidendil ei olnud küsimusi seoses tema varasemate sõnavõttude-seisukohtadega. „Oleme Eesti vabariigi presidendiga ammused kolleegid Eesti Energiast. Minu seisukohtadega on ta üldjoontes juba varasemalt kursis. Nende kohta ta minut aru ei pärinud.“

Kuigi president Solmanile otsesõnu ei öelnud, et kiidab tema kandidatuuri heaks, jäi ministrikandidaadile küll selline mulje. „President andis mõned head ideed, mida rahvastikuminister saab ellu viia,“ rääkis Solman, tuues näiteks lastega emade küsimuse: kuidas soodustada nende tööturule naasmist.

„Lastega pered on kindlast üks selle valitsuse ja minu prioriteete,“ rõhutas ministrikandidaat.

Loe pikemat intervjuud Solmaniga SIIT.