Foto: KALEV LILLEORG
Blogid
22. aprill 2019, 00:07

Kuidas hirmsa talve järel laevad Tallinna tulid

Külm vallutas Eesti 1940. aasta jaanuaris. Petseris külmus raudteevagunites viin, Narva-Jõesuus lõhkes suurest külmast maapind, 17. jaanuaril mõõdeti Jõgeval 43,5 külmakraadi. Meri oli paksus jääs. Külm tungis kaugele lõunasse –  Veneetsia kanalitel uisutati.

Kevadel tõid ärevust lahingud Norras. Aprillis kirjutasid ajalehed esiküljel: Rootsi sõjalaevad on auru all, Stockholmis liiguvad patrullid, keelati geograafiliste kaartide müük.

Pole siis ime, et kogu riik hõiskas, kui kaheksa aurikut suutsid jäälõhkuja Suur Tõll kiiluvees talvise blokaadi murda. 22. aprillil toodi kena päikeselise ilmaga Tallinna 12 000 tonni pikisilmi oodatud lasti: peamiselt mitmesugust rauakaupa, aga ka põllutööriistu. Sündmus oli nii tähtis, et peaminister Jüri Uluots sõitis kella 11 ajal koos kaaskonnaga jäämurdjal Merikaru laevakaravanile vastu. 

„Hästi, kõik on hästi!“ teatas vastutõtanuile Suure Tõllu kapten Valter. „Sadamas enam jääd polnud, kuid kaugemal merel oli silmaga mõõtes jääl paksust veel tublisti. Aga päike ja vihmad on teinud oma töö. Jäälõhuja tekil on terved kuhilad kivisütt, sest valmistuti tugevama rassimise vastu. Kuid jää õige võim on juba murdumas, ja suur osa varust jäi järele,“ lõpetab reportaaži ajaleht Uus Eesti.