ÕL INTERVJUU | Norra eurolauljad: meid kõiki on kunagi erinemise pärast kiusatud (2)

Tom ja tema abikaasa Alex hakkasid kirjutama lugu „Spirit in the sky“, mis on inspiratsiooni saanud ajaloolistest võistlustest võrdsuse nimel. Hiljem liitusid nendega Fred ja Alexandra. Bändi nimi sai inspiratsiooni Buljo kodulinnast Kautokeinost (Põhja-Saami kujul Guovdageaidnu). Lõpp –geaidnu tähendab tõlkes „tee“ ja Buljo ütleb, et nimi tähendab „Tee, mis tõi meid kokku“.

Õhtulehe küsimustele vastasid bändiliikmed Tom, Fred ja Alexandra.

Millest teie lugu räägib?

„Spirit in the sky“ on saanud inspiratsiooni Saami looduseusust ja sellest, kuidas looduse jõud sind rasketel aegadel aidata võib. Loodus ei anna sulle hinnanguid selle järgi, keda sa armastad, kust pärit oled või mis keelt sa räägid. Me tahame, et inimesed tunneksid end nagu virmalised – tantsivad, värvilised ja vabad.

Mida Eurovision teie jaoks tähendab? Kas Eurovisionil osalemine on olnud teie unistus?

Meile meeldib mõte, et Eurovision toob riigid kokku ühele rahumeelsele võistlusele. Kõik me oleme unistanud lapsest peale sellest suurest finaalist osa saada.

Miks otsustasite osaleda? Kuidas reageerisite, kui oma kohaliku eelvooru võitsite või ringhääling teid esindajaks kuulutas?

Me kolm oleme juba mõnda aega püüdnud sooloartistidena läbi lüüa, kuid suurt edu ei ole saavutanud. Meil on väga erinev muusikaline taust, kuid tahtsime näha, kas koos töötamine viib meie unistused ellu. Eurovision on suurepärane koht, kus sa võid julgeda unistada (bänd kasutab siin sõnamängu ja viitab Eurovisioni tänavusele hüüdlausele „Julge unistada!“ – toim.). Meid kõiki on kunagi erinev olemise pärast kiusatud, seega kui saime oma kaasmaalastelt kinnituse, et oleme Norra esindamiseks piisavalt head, oli see imeline tunne.

Mis on teie suurim hirm enne Eurovisioni ja mida ootate enim?

Me püüame mitte hirmule keskenduda, sest seda on maailmas praegu niigi palju. Loomulikult on kuklas mõte, et võid laval sõnad ära unustada või kõrgete nootide puhul mööda laulda. Ootame väga, et saaksime suurel laval esineda ja toimumiskoha elevust tunda!

Kui olete jõudnud ka teisi osalejaid kuulata, siis keda peate favoriidiks?

Paaril riigil, eriti Hollandil, on tugevad ballaadid, mis võivad võistluse võita. Siiski on võistluses palju häid laule ja artisti ja kõik oleneb sellest, mis lugu Euroopa sel aastal armastab.

Mis te arvate, kas olulisem on lavasõu või laul ise?

Kuna oleme laulukirjutajad, mitte lavadisainerid, loodame kindlasti, et lugu on olulisem, kuid Eurovisionil tuleb oma lauluga puudutada suurt publikut. Tugev visuaalne pool aitab kindlasti ihaldatud emotsiooni tekkimisele kaasa.

Eurovisioni puhul on alati räägitud sellest, mis keeles peaks võistlejad laulma. Mis te arvate – kas kõik lood peaksid olema inglise keeles või peaksid osalejad hoopis laulma oma emakeeles?

Me kombineerime oma laulus saami ja inglise keelt, kuid usume, et nagu eluski, ei peaks keegi artistina enese väljendamisele piire ette panema. Kui otsustataks reeglitesse kirja panna, millises keeles keegi laulma peaks, oleks see samm tagasi. Unikaalsuse esile toomine ja erinevuste aktsepteerimine on ju Eurovisioni võtmeväärtused.

Kas olete kuulanud Eesti esindaja Victor Crone lugu „Storm“? Mida sellest arvate?

Oleme kuulanud ja Alexandra on selle suur fänn. Eurovisionil on vaja energilisi lugusid, seega hästi tehtud, Eesti!

Mida tahaksite öelda oma Eesti fännidele?

Tulge ja tähistage koos meiega maagiat, mis saab juhtuma siis, kui me koos töötame! Ja kindlasti olge tähelepanelikud – kasutame oma loos Saami traditsioonilist lauluviisi joigu.

Milliseid üllatusi te ise Iisraelilt või Eurovisionilt sel aastal ootate?

Oleme Tel Avivis juba käinud oma postkaarti filmimas ja olime tõeliselt hämmingus, kui kõrgetasemeline oli kohalik produktsioon, seega ootame me erakordset telesaadet! Usume ka, et meeleolu Tel Avivis saab olema imeline.