KÕIKE POLE VAJA MÕISTA: Kui kaugele iganes teadus ka areneb, päris kõike ei suuda see tõenäoliselt kunagi selgitada. Veel vähem suudab reakodanik kõike maailmas ja maailmaruumis toimuvat lõpuni mõista. Ja Arne Hiob leiab, et pole vajagi – müstilisuse aspekt lisab elule pühadust. Foto: Stanislav Moškov
Sirje Presnal 20. aprill 2019 00:01
Teaduslik tasand ja usulise kogemuse tasand on tavatunnetuse jaoks kaks vastandlikku kategooriat. „Siiski ei tähenda see, et neid tasandeid ei tuleks viimselt ka koos näha,“ leiab kirikuõpetaja Arne Hiob. „Bosonite (elementaarosakeste – toim) tasandi avastamisega on teadus ja religioon üksteisele oluliselt lähemale tulnud,“ kinnitab ta. „Võib arvata, et Kristuse ülestõusnud ihu hauast kadumine on füüsikaliselt seletatav mingisuguse bosonite tasandi muutusega. On oletatud, et kui keegi oleks saanud olla Kristuse hauakambris, siis tõenäoselt oleks nähtud tema momenthaihtumist.“

Teaduslik tasand ja usulise kogemuse tasand on tavatunnetuse jaoks kaks vastandlikku kategooriat. „Siiski ei tähenda see, et neid tasandeid ei tuleks viimselt ka koos näha,“ leiab kirikuõpetaja Arne Hiob. „Bosonite (elementaarosakeste – toim) tasandi avastamisega on teadus ja religioon üksteisele oluliselt lähemale tulnud,“ kinnitab ta. „Võib arvata, et Kristuse ülestõusnud ihu hauast kadumine on füüsikaliselt seletatav mingisuguse bosonite tasandi muutusega. On oletatud, et kui keegi oleks saanud olla Kristuse hauakambris, siis tõenäoselt oleks nähtud tema momenthaihtumist.“

Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) usuteaduse instituudi professor Arne Hiob (58) kuulub kirikuringkondades nende hulka, kellele ei piisa paljast piibli autoriteedist, usumees otsib teaduslikku selgitust ka sellele, mida reainimene peab müstikaks. Ent Hiobi sõnul ei ole teadus ja usk üksteisest sugugi nii püüdmatult kaugel, nagu paljud võivad arvata. Tänapäevateadus on võimeline ära seletama nii mõnegi uskumatuna tunduva piibliloo.   

Ülestõusmispühad on ristiusu kirikukalendris üks olulisemaid sündmusi. Paljud meist peavad Kristuse surnust tõusmise lugu muinasjutuks või metafooriliseks looks, kuid Hiobi sõnul on Jeesuse ülestõusmine niisama reaalne kui liblika koorumine nukust. See on objektiivne ajalugu.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99