Arne Hiob: „Kui sa maises elus ei kannata Jumalat välja, siis pärast surma veel vähem!“ (117)

Teaduslik tasand ja usulise kogemuse tasand on tavatunnetuse jaoks kaks vastandlikku kategooriat. „Siiski ei tähenda see, et neid tasandeid ei tuleks viimselt ka koos näha,“ leiab kirikuõpetaja Arne Hiob. „Bosonite (elementaarosakeste – toim) tasandi avastamisega on teadus ja religioon üksteisele oluliselt lähemale tulnud,“ kinnitab ta. „Võib arvata, et Kristuse ülestõusnud ihu hauast kadumine on füüsikaliselt seletatav mingisuguse bosonite tasandi muutusega. On oletatud, et kui keegi oleks saanud olla Kristuse hauakambris, siis tõenäoselt oleks nähtud tema momenthaihtumist.“

Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) usuteaduse instituudi professor Arne Hiob (58) kuulub kirikuringkondades nende hulka, kellele ei piisa paljast piibli autoriteedist, usumees otsib teaduslikku selgitust ka sellele, mida reainimene peab müstikaks. Ent Hiobi sõnul ei ole teadus ja usk üksteisest sugugi nii püüdmatult kaugel, nagu paljud võivad arvata. Tänapäevateadus on võimeline ära seletama nii mõnegi uskumatuna tunduva piibliloo.   

Ülestõusmispühad on ristiusu kirikukalendris üks olulisemaid sündmusi. Paljud meist peavad Kristuse surnust tõusmise lugu muinasjutuks või metafooriliseks looks, kuid Hiobi sõnul on Jeesuse ülestõusmine niisama reaalne kui liblika koorumine nukust. See on objektiivne ajalugu.