Foto: TIINA KÕRTSINI
Blogid
18. aprill 2019, 00:04

Kuidas vanasti olid hullud lihavõttekombed

Vaikne nädal algas vanadel eestlastel urvapühaga ja lõppes suurel reedel. Sel ajal pidi valitsema üldine vaikus. Isegi riideid ei tohtinud pesta ega puid raiuda. Keelust üleastujaid ootas karistus: suvel pidi kolistaja elamu kohal kõvasti müristama. Ka arvati, et tuleb torm ja rahe, mis vilja hävitab. Suurel neljapäeval pidi ärkama koos päikesetõusuga. Muidu hakkavat kael rögisema. 

Päris kole komme olnud Vastseliinas. Kui perre oli aiva tütreid sündinud, siis pidi mees naist jalgupidi kolm korda ümber tare vedama. Olevat aidanud ka – järgmine laps tulnud poiss.

Päris kummaline oli ka mõnel pool levinud suure reede aegne komme. Arvati, et kui enne päikesetõusu, ahjuroop käes ja ainult aluspesu seljas, minna varblasi ähvardama, siis kaduvat nad majaümbrusest hoopis ära. 

Suur reede oli sobilik päev ilma ennustamiseks. Kui vaiksel nädalal püsisid soojad ilmad, siis edasi minevat kevad viluks kätte. Udused ilmad aga hoiatavad: külm võtab suvel vilja ära. Suure neljapäeva kuiv ilm tähendavat kahte päikeselist jaanipäevaeelset nädalat. Aga kui suurel reedel on kuiv, siis on kuiv ka kaks nädalat pärast jaanipäeva. Rõuges jälle arvati, et kui suurel reedel vihma sajab, siis saab sügisel hea viljasaagi.