VIDEO | Eestis toimus riigi ajaloo suuruselt teine sularahavedu (16)

"Natuke suurem vedu on Eestis toimunud vahetult enne euro tulekut, kui toodi kogu vajaminev sularaha. Arvan, et järgmise kümne või tosina aasta jooksul sellise mahuga vedu ei toimu," rääkis Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juht Rait Roosve saates "Pealtnägija". 

Täpne number, kui palju raha sellel päeval liikus, on saladus, aga "Pealtnägija" sõnul toodi korraga ligi miljard eurot.

Rait Roosve teab sularahast ilmselt rohkem kui keegi teine Eestis ja neid inimesi, kes Eesti Pangas olid teadlikud mahukast rahaveost, oli kokku alla kümne. Ka oma naisele ei avalikusta Roosve infot selliste teemade kohta. "Ütlen niisuguses olukorras, et ei vasta kõnedele."

Rahavedu kavandati salaja. Väikeses riigis osalesid operatsioonis sisuliselt kõik eriteenistused – alates politseist ja K-komandost, kuni kaitseväe ja kaitsepolitseini. 

"Kui riik teeb midagi sellist ja suuremahulist, siis kindlasti sinu heidutus on juba väga oluline," rääkis kaitsepolitsei büroojuht Tõnu Miilvee saates. "Me üritame viia selle miinimumini, et seda kiusatust kellelgi ei tekiks." Rahaveo operatsiooni olid kaasatud helikopterid, snaiprid, eriüksus, liikluspolitsei, kiirreageerijad. "Reegel on ka see, et lennukiekipaaž ei tea, milleks nad on tellitud. Mingi aeg nad hakkavad taipama, kui toimub laadimine," lausus Roosve. "Minu roll oli see, kas tegemist oli õige lennukiga ja kas lennukis on õiged inimesed."

Oht pole teoreetiline – 2009. aastal rööviti Rootsis märulifilmi stiilis sularahakeskust ja viimati rünnati rahasaadetist Albaania lennuväljal eelmisel nädalal. 

Eesmärk oli jõuda hinnalise lastiga lageda taeva alt võimalikult kiirelt Eesti Panga tsitadelli. Ka rahaveokid pole päris tavalised, vaid mehhanismid võimaldavad korraga kümme alust trümmist autosse liigutada. Protsess, mis peaks kestma kolm-neli tundi, kestab tänu eritehnikale alla tunni. 

"Marsruut on meetri kaupa läbi mängitud," lausus Roosve. Alla viie kilomeetri läbiti intsidendivabalt.

Üks oht on märulistiilis rünnak, teine oht on pettus või praak, mistõttu on rahateekonnal tohutu hulk protseduure ja dubleerimisi. 

Mullu andis Eesti Pank kommertspankade tellimuse alusel ringlusesse 0,97 miljardit eurot ja sai tagasi 0,68 miljardit eurot. Alates euro kasutusele võtust on sularaha rohkem välja saadetud kui tagasi tulnud kui 1,74 miljardit.