„Tuletõrjujana ei kujuta sa ette, et ühel päeval kutsutakse sind Notre-Dame’i päästma...“ (2)

Prantsuse võimude kinnitusel osales Notre-Dame'i põlengu kustutamisel 400 tuletõrjujat, kelles üks lamab tõsiselt vigastatuna haiglas. Tuletõrjelennukeid ei saanud kasutada: vee raskuse all võinuks ilmakuulsa katedraali katus veelgi enamatest kohtadest sisse kukkuda kui tuleleekide mõjul. Paljud tuletõrjujad riskisid eluga, kustutades seestpoolt kaht kuulsat kellatorni, mis õnnestuski päästa. Kui XIII sajandist pärit tornide puust sõrestik oleks süttinud, võinuks kellad - millest suurim, Emmanueli-nimeline, kaalub 13 tonni -, alla kukkuda ning kiskuda endaga kaasa ka tornid. 

93 meetri kõrgune koonusekujuline kirikutorn varises paraku kokku. Õnneks oli tammest ja 250 tonnist pliist torn pärit XIX sajandi keskpaigast. Alles 11. aprillil oli saja meetri kõrgune kraana tõstnud torni ümbert alla 12 apostlit ja nelja evangelisti kujutavad 16 vaskkuju, mis saadeti puhastusse ning mis tänu sellele põlengust pääsesid.  

Peamine eesmärk õuduste õhtul oligi  päästa Notre-Dame'i arvukad aarded, nii avalikult eksponeeritu kui ka varakambritesse peidetud. Pariisi tuletõrjeteenistuse kolonelleitnant Gabriel Plus rääkis Daily Telegraphile, et just see eristaski esmaspäevast päästetööd teistest mastaapsetest põlengutest. „Enamjaolt on Pariisi tuletõrjujate eesmärk elusid päästa. Siin oli peamine päästa need kunstiteosed, mida saime päästa, ning kindlustada need, mida me päästa ei suutnud. Pidime langetama otsuseid. Pariisi tuletõrjujana ei kujuta sa ette, et ühel päeval kutsutakse sind Notre-Dame'i päästma. See on tohutu katsumus. Palju on emotsioone ja veidi ka rahulolu, et saime midagi päästa.“

Päästjatel käis palavikuline võidujooks ajaga. The Guardiani teatel on Prantsuse võimud öelnud: veel 15-30 minutit, ning kirik oleks täiesti hävinud. Ometi suudeti säilitada nii ikooniline pühakoda kui ka suur osa selle aaretest. „Esmatähtis oli stabiliseerida katus ning tuua siis kunst ja kõik teised objektid välja,“ rääkis üks anonüümsust eelistav tuletõrjuja, kes oli 13 tundi järjest kirikulähedases veevõtukohas töötanud. „Sees oli kõik terve peale selle koha, kuhu torn oli langenud. Käsk oli kogu kunst välja viia. Seda tassiti käe otsas.“ 

„Isa Fournier on täielik kangelane!“ 

Pühakoja aarete seas on ligi poolsada XVII sajandist pärit suurt maali, 37 neitsi Maarja kuju, kuid ka reliikviad: väidetav Jeesuse okaskroon, tema risti fragment ja üks nael, millega lunastaja väidetavalt risti löödi. Okaskrooni järele tormas isa Jean-Marc Fournier, Pariisi tuletõrjeteenistuse kaplan. Pariisi 15. linnajao meer Philippe Goujon rääkis teisipäeval reporteritele, et Fournier nõudis tungivalt, et teda lubataks põlevasse kirikusse. „Isa Fournier on täielik kangelane,“ kuulutas keegi päästetöötaja Iiri raadiojaamale NewsTalk. „Tema näol polnud hirmuraasugi, kui ta suundus joonelt katedraali sees asuvate reliikviate poole ja kandis hoolt, et need päästetaks.“

Le père Fournier, aumônier des @PompiersParis, est allé avec des pompiers dans la cathédrale #NotreDame pour sauver la couronne d’épines et le Saint-Sacrement... pic.twitter.com/4IoLVdoJZW

— Etienne Loraillère ن (@Eloraillere) April 15, 2019

Fournier (53) on kriitilistes olukordades tegutsemisega harjunud: tal on seljataga teenistus Afganistanis, ning pääsemine kümne sõduri elu nõudnud varitsusest. 2015. aasta novembris aitas ta evakueerida ohvreid Bataclani kontserdisaalist, kus terroristid tapsid 90 inimest. CNNil õnnestus kaplanilt kommentaar saada. Fourner rääkis, et sisenes katedraali koos tuletõrjujate ja politseinikega. Tänu tema käsutuses olnud võtmetele ja uksekoodidele saigi päästetud okaskroon, mida katedraal nimetab oma väärtuslikemaks ja austatuimaks reliikviaks. „Politsei võttis krooni ja mina püha sakramendi [Kristuse ihuna tuntud armulaualeivad].“

.