GALERII | ERRi uue telemaja arhitektuurivõistluse võitja: „Töö algab sellega, mitte ei lõpe.“ (1)

"Kui me ühiskonnana mõtleme, et kuidas me ressurssi kasutame, siis arhitektidel on palju anda. Selle valguses on hea meel, et meie mõtteviisi on pandud tähele," rääkis võidutöö üks autoreist, arhitekt Indrek Rünkla. "Kollektiivne pingutus oli väga viljakas ja viljastav," lisas ta. Büroos Kadarik Tüür Arhitektid kuulusid võidutöö autorite hulka Ott Kadarik, Mart Kadarik, Mats Põllumaa, Indrek Rünkla, Tanel Trepp ja Mihkel Tüür.

"Arhitektuur on tegelikult ühiskondlik praktika. See tähendab, et seda ei tee arhitektid üksinda," rääkis Rünkla. "Kui on võistlusolukord, siis arhitekt peab mängima ka tellija poolt. Kui programm on uus, siis mängid tellijat kehvemini. Kui sa kortermaja teed, siis sa aimad, mida tellija võib tahta. Telemaja puhul on see keerulisem. Neid kaalutlusi ei ole nii palju läbi mängitud."

Rünkla sõnul oli uue telemaja ruumiprogramm väga täpselt lahti kirjutatud – ERR oli varem teinud mitu konkurssi. Arhitekt tõi välja, et uue telemaja krunt on tihe ja ruumiprogramm seadis oma piirangud. "Siin tuli üles leida, kus on seda pehmet ala, kus saab teha midagi muud, kui programmi täitmine." Kuigi nõudeid oli palju, oli protsess väga nauditav. "See on hästi võluv, kuidas projekteerimismasin oma tõhususega hakkab lahendust edasi viima."

Rünkla peab võidutöö kirsiks tordil hoonekompleksi avalikku osa. "See, kuidas telemaja linnaga suhtleb. Minu kui maksumaksja ja kodaniku poolt vaadates on hea, et ta linna rikastab," rääkis Rünkla.

Arhitekt tõi välja, et avalik ruum on hüve, millest saavad osa kõik inimesed, kes tänaval käivad. "Riigi poolt vaadates võiks see olla üks prioriteet," rõhutas ta. "Ühiskond tegelikult tahab ja hoolib sellest, et avalik ruum oleks hea. Et inimestel oleks seal hea olla. Tuleb mõelda, kuhu me ühiskonnana raha anname, et telemaja panustaks ka meie avaliku ruumi kvaliteeti. See ei ole ainult teletootmine ehk eetriruum.

Esmalt – me teeme telemaja kesklinna, muutes tihedat keskkonda veelgi tihedamaks ja kvaliteetsemaks. Teiselt poolt – me suhestame telemaja avaliku keskkonnaga."

Mis saab edasi? "Kõigepealt peab üle vaatama, millistel tingimustel leping kavatsetakse sõlmida. Ja siis vaadata, kuidas edasi saab. Praegu on pidulikum hetk. Töö algab sellega, mitte ei lõpe," kinnitas võidutöö üks autoreist Indrek Rünkla.

Õhtuleht uuris Eesti Rahvusringhäälingu haldusjuhilt Janar Vildelt, milline saatus ootab ees olemasoleva telemaja kompleksi. "Plaan on see maha müüa aastatel 2022 või 2023, see on osa uue telekompleksi rahastamise mudelist," kinnitas Vilde.

Uue telemaja arhitektuurikonkursile laekus 25 ideekavandit. Võiduga kaasneva peapreemia 20 000 eurot andis välja kultuurkapital. Konkursi teise koha ja preemia suuruses 15 000 eurot pälvis Novarc Group AS ideekavand “Hää Link”. Kolmanda koha ja 8000 eurot preemiat sai Ateljee Null OÜ esitatud töö “Tele/Sild”. Žürii eripreemiad pälvisid OÜ Alver Arhitektid esitatud ideekavand “Nipkovi ketas” ja DAGOpen OÜ kavand “Voog”.

Tee uue telemaja poole algas 2018. aasta 18. detsembril, kui Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Kinnisvaraga kuulutas välja ideekonkursi. 27. veebruaril oli tookord võistlustööde tähtaeg. 

Ideekavandeid on eelnevatelgi aastatel korjatud

"See, et raadiomaja ja uudistemaja vahele võib tulla veel kolmas hoone, käis siin majas läbi 2003. aastal," rääkis Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Erik Roose ideekavandi võidutöö väljakuulutamisel. "Tol hetkel see mõte siiski maeti maha, kuna soov oli oluliselt suurema ehituse järele. See oli peamine põhjus."

Roose tuletas meelde ka perioodi, kui õhus oli uue hoone rajamine Rahumäe tee juurde, kuhu oli plaanis teha sama mahukas ehitus nagu on praegune telestuudiote kompleks. "Eeskätt riigi rahaline olukord ja üldine majanduskriis, aga ka veel mõned väiksemad detailid tõmbasid sellele projektile pidurit. Seega 2012. aasta juunis teatas tollane ringhäälingunõukogu, et Tuisu tänavale uut kompleksi tegema ei hakka."

Roose nimetab seda õnnelikuks õnnetuseks, sest praegu ületaks nõnda mahukas maja tegelikke vajadusi vähemalt pooleteistkordselt. 

Ent ka praegusel telemajal pole pikka iga loota. "Tekitas suhteliselt õõvastava tunde minu esimestel pikematel visiitidel telemajja. Kohe oli selge, et see raha, mis kulub [praeguse telemaja] ülalpidamiseks, on täiesti pöörane – seda kinnitavad ka järgneval talvel laekuvad kütte- ja elektriarved. Rääkimata inimeste töötingimustest. Seetõttu oli meie üheks eesmärgiks, et me värskendame ja uuendame seda protsessi."

"Ma arvan, et me oleme kindlasti need, kes uut maja näevad, sellepärast et täiendavat 30–40 aastat senine maja lihtsalt vastu ei pea. See kukub kokku ja annaks jumal, et mitte siis, kui mõni poliitik esimeses stuudios on," rääkis Roose.

Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja arhitektuurivõistluse žüriisse kuulusid Erik Roose (ERRi juhatuse esimees), Endrik Mänd (Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna linna peaarhitekt), Urmas Oru (ERRi juhatuse liige), Marika Lõoke (Eesti Arhitektide Liit, volitatud arhitekt), Hannu Tikka (Soome Arhitektide Liit, APRT, arhitekt), Pelle-Sten Viiburg (Eesti Arhitektide Liit, volitatud arhitekt), Tiit Trummal (Eesti Arhitektide Liit, volitatud arhitekt), Jane Teresk (arhitekt), Andres Kask (arhitekt). Ekspertidena osalesid žürii töös Janar Vilde (ERR) ja Aimar Prous (ERR) ning Taavi Aare (Riigi Kinnisvara AS).

Žürii esindaja Pelle-Sten Viiburgi sõnul oli 25 võistlustööd Eesti kontekstis päris korralik: "Tundub, et teema kõnetas. Samas see ülesanne oli raske nii osalejatele kui ka žüriile."

Võidutööd valiti kolme peamise kriteeriumi järgi. "Kõige olulisem oli see, et maja vastaks ERRi soovidele ja seal saaks televisiooni toota. Teine oli arhitektuuriline ja linnarikas aspekt, et kogu kvartalile tekiks uut kvaliteeti ja et sellel majal oleks rahvusringhäälingule omane nägu. Kolmas ja sugugi mitte vähetähtis oli muinsuskaitse aspekt. Tuli leida selline töö, mis on sobiv kõikidest aspektidest," selgitas Viiburg, miks kaalukauss langes "Rohelise lina" kasuks.