Sulev LuikFoto: Tallinnfilm / Filmiarhiiv
Inimesed
29. juuni 2022, 10:35

Täna, 29. juunil on näitleja Sulev Luige 25. surmaaastapäev. Taasavaldame Õhtulehe arhiivist 16.04.2019 ilmunud loo. 

ÕL ARHIIV | TRAAGILISE SAATUSEGA NÄITLEJA: „Kui ma tuleksin tagasi, oleksin luik. Ilma Sulevita.“ (11)

„Kuramus, ei tule välja,“ võib kuulda-näha Sulev Luike ütlemas Eesti Televisiooni arhiivi talletatud saates. Ta on just sügava kurguhäälega väga täpselt jäljendanud luige kutsuvat hüüdu. „Näe, lendaski üks kohale… Ma oskasin enne luige häält teha, aga praegu ei tule välja hästi. Kunagi Kehtna mõisa pargis olid luiged tiigi peal. Andsime seal kontserti ja ma läksin öösel sinna tiigi äärde. Ja hakkasin luige häält tegema. Ja üks tuli tiigist välja. Tükk aega seisime niimoodi vastastikku ja ta kuulas, kuidas ma luige häält tegin.“ Näitleja laseb lendu veel ühe, äravahetamiseni sarnase luigehäälitsuse. „Ei tule välja.“

Estragoni osa lavastuses „Godot'd oodates“, Luarvik mängufilmis „Hukkunud alpinisti hotell“, Raimond Valgre lavastuses „Valge tee kutse“ – see on vaid käputäis Sulev Luige suurepäraseid osatäitmisi paljude seast. Saladuslik, ebamaine, väga omapärane, tulnukalik, tundlik, poeetiline, nukker, vaimukas, vaikne, sõbralik, enda vastu väga nõudlik – ka need on vaid osa omadussõnu, millega kaasteelised on teda kirjeldanud. Andekas niikuinii.

Kilingi-Nõmmelt pärit Sulev Luigele meeldis lapsena väga vesi ja ujumine. Enne, kui isa Karl jõudis end järve äärde minnes riidest lahti võtta, oli kolmeaastane poeg juba koos riietega vette hüpanud.

Sulli, nagu ema teda kutsus, oli ka laululuik – juba varakult hakkas ta viisi pidama ja kippus oma selge ja valju lauluhäälega ka esinema. Kord astus ta kohalikus rahvamajas isetegevusülevaatuse vaheajal ühtäkki lavale ja hakkas laulma: „Ei me ette tea, mis elu meil tuua võib…“ Tulevane näitleja karjus tookord protestides, kui ta kaenlasse krahmates lavalt alla toodi.

Seda ei teadnud siis veel keegi ette, et aastakümned hiljem laulab Sulev Luik Raimond Valgrena: „Nii laulmas iga tund ma leian end, sest muusika ja sa, ma teisse armund!“

Üks esimesi päris esinemisi oli tal kooliajal, kui ta mängis jahimeest muusikalises lavastuses „Ninatark jänes“. Tema näitlejaandest polnud aga tol ajal veel kellelgi aimu.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99