„Ma ei tahtnud, et selles lavastuses oleks Ernesaks vana mees. Tahtsin näitlejat, kes sobiks mängima igas vanuses Ernesaksa ning samas oleks suuteline tabama tema karakterit,“ selgitas ta Gustav Ernesaksa majas toimuval pressikonverentsil.
Samal teemal
Loo „Hakkame, mehed, minema“ kirjutas Ernesaks päris noorelt, 1933. aastal 24aastaselt, meenutas Tubin. „Mõnes mõttes kirjeldab see lugu Ernesaksa rännakut läbi elu ja tema soovi luua meeskoor, mille ta 1944. aastal Jaroslavlis asutaski – võttis mehed kaasa ja hakkaski oma teed minema. Eestis pole varem tehtud sellist sümbioosi, kus muusika, koorilaul ja sõna oleks omavahel nii põimunud. Rohkem ma kaarte ei avaks. Ei ütleks, kellesse Ernesaks armub ja kes tükis surma saab,“ jäi Tubin salapäraseks.
Näidendi autor Andra Teede kirjeldas oma tuttavate esimesi reaktsioone, kui nad kuulsid, et ta on sellise projektiga ühinenud: „Aga ta oli ju kommunist, miks just tema? Sa oled 30aastane, miks sa pungist ei räägi? Minu jaoks oligi huvitav teda avada sügavamalt. Seda võin ma kindlalt öelda, et kommunist ta ei olnud, ka ei kuulunud ta parteisse. Suur osa tema motivatsioonist oli hirm ning seda psühholoogiliselt välja kirjutada on olnud väga keeruline, ehkki huvitav.“
Hirvo Surva, kelle käe all lööb kaasa rahvusooper Estonia poistekoor, meenutas lõpetuseks Ernesaksa natuke paradoksaalse, ent väga lihtsa tõega: „Ernesaksa käest küsiti kunagi, mis on noot, ja Ernesaks vastas: „Noot on kui konserv, mis tuleb avada ja üles soojendada, sest ainuüksi märgid noodipaberil ei tee veel muusikat“.“
Gustav Ernesaksa elu käsitlevat sõna- ja koorilaululavastust „Hakkame, mehed, minema“ mängitakse kümnel juunikuu õhtul Noblessneri sadamalinnakus, esietendus on 14. juunil. Lavastaja on Veiko Tubin ja nimiosa mängib Gert Raudsep, kõrvalrollides on Kait Kall. Etenduses lööb kaasa ka rahvusooper Estonia poistekoor Hirvo Surva dirigeerimisel.
Sisuturundus
3 KOMMENTAARI