Postimees võis avaldada 9. aprilli 1918. uudisena, kuidas Eestimaa okupeerinud Saksa vägede juht kindralleitnant Adolf von Seckendorff Tallinnas erakorraliselt kokku kutsutud maapäevale teatas: Saksa sõjaväed ei lahku Eestimaalt, vaid jäävad siia jäädavaks kaitseks. „Ka saate teie pea Tallinna sadamas ja Eestimaa rannal suuremat Saksa laevastikku nägema. Meie ei saa ilmaski sallima, et üks inglane oma jalga Eestimaa pinnale tõstab,“ ütles kindral ja lubas lisaks, et eesti keel saab siin tarvilisel määral kaitstud olema.
Seckendorffi jutu peamine eesmärk aga oli, et eestlasi läheks 12. aprilliks Riiga, kus peetakse Liivimaa ja Eestimaa maapäev.
Riias sooviti 12. aprillil, et Liivi-, Eesti- ja Kuramaa koos saarte ja Riia linnaga Venemaast lahutataks ja siin „monarhistline-konstitutsioonile“ riik luuakse, mis Saksa riigiga Preisi kuninga kaudu ühendatakse. See kava Saksa liidunõukogule siiski ei meeldinud. Kardeti Preisimaa tugevnemist. Nii sai tulevase Balti hertsogiriigi valitseja kandidaadiks Mecklenburgi hertsog Adolf Friedrich. Tema kohalejõudmiseni jäi kamandama Liivimaa rüütelkonna maamarssal parun Adolf Pilar von Pilchau.
Adolf Friedrich siiakanti ei jõudnudki. Saksa keisririik varises ja koos sellega ka Balti hertsogiriik.
Kommentaarid