Laste emaga kohut käiv mees: kui ema teeb avalduse, lahendatakse elatisküsimused täiesti pimesi (31)
Kõik sai alguse küsimusest, kuhu peaks vanem laps kooli minema. Selleks mindi lausa kohtusse. Õiguse sai tol korral isa. „Paratamatult ühele see lahendus meeldib ja teisele mitte. Lõpuks saad sellelt poolelt, kellele ei meeldi, selle tagasi mitmete kohtuasjadega,” räägib Toomas „Radaris”, et ühest küsimusest sai lõpuks mitu. Tänaseks on Toomas oma naisega kohtus käinud viis korda ning üks vaidlus on hetkel käimas. Kokku on mees õigusabikuludele maksnud üle 25 000 euro.
Toomase mõõt sai täis, kui tema postkasti tuli nõue, milles lapsed temalt elatist nõudsid. Hagi oli koostanud laste ema. Seaduse järgi saavad hagejateks olla aga just lapsed. Mehe jaoks oli see arusaamatu – tema sõnul on kulud võrdselt jagatud ning lastetoetus laekub täielikult ema pangakontole. Ema kinnitas aga kohtule, et mõlemale lapsele kulub kuus ligi 1000 eurot ja isa peaks maksma elatist mõlemale lapsele 200 eurot kuus. Seda ka nendel kuudel, mil lapsed Toomase juures elavad, sest ema maksab suure osa hariduse, hobide ja ka riiete eest. Need kulud ei lõppe ka siis, kui lapsed isaga viibivad. „Kohus jäi seisukohale, et kuna täidetakse alaealiste laste elatisnõuet, siis ei ole mõistlik kostjaid jätta ilma neile määratud elatisest menetlusajaks, sest lapsed vajavad ülalpidamist iga päev,” lausub Toomas.
„Kui ema teeb avalduse, siis elatisasjad lahendatakse täiesti pimesi. Mulle ei antud esialgu võimalust end kaitstagi, öeldi, et minu kohta tuli avaldus – tehti üks Exceli tabel, kus määrati, palju lastele kuus kulub,” räägib mees. Koolivaheajal, mil lapsed isa juures viibisid, arestiti vaatamata hagi tagasilükkamise palvetele kõik Toomase pangakontod. Samal ajal viibis ema puhkusereisil välismaal ja mees oli hädas. Ta on esitanud neljal korral avalduse elatise maksmise vähemalt kohtuistungi lõpuni peatama, kuid seni tulutult.
Vanemad võiksid enne kohtusse minemist läbida lepituse
Õiguskantsleri kantseleisse pöördub igal aastal paarkümmend inimest, kes tunnevad, et kohtuvaidluses tehakse neile liiga. „Paarkümmend aastat tagasi ei peetud sobilikuks pereasju kohtusse arutama minna. See hoiak on muutunud ja tänapäeval soovitakse oma õigus maksma panna ning vanem läheb kohtusse pigem oma õigusi realiseerima kui lapse huvide eest seisma,” sõnab Õiguskantsleri nõunik Kristi Paron.
Tallinna ringkonnakohtu kohtuniku Liis Arraku sõnul aitaksid kohtukulud kiuslikke vanemaid distsiplineerida, kuid seda ainult juhul, kui seadust muudetaks selliselt, et lapsed poleks mingil juhul need, kelle kanda kulud jäävad. „Kui tulen asjatult kohtusse, võtan enda kanda ka riski, et kannan enda kulud ning pean ka teisele poolele kulud hüvitama. See on ainus, mis saab inimest mõtlema panna,” selgitab ta.
Arraku sõnul võiks kohus tegeleda tagajärjega, mitte probleemiga. „Probleem on, et inimesed on sattunud kriisiolukorda, nad lähevad lahku ja nad ei oska ise sellega toime tulla. Järelikult peame aitama neil jõuda lahendusteni.”
„Ühe võimalusena on välja pakutud, et kohtunik ei võta asja enne menetlusse, kui vanemad pole läbinud lepitust,” ütleb sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov. „Lepituse sõna on natuke eksitav – jääb mulje, nagu ema ja isa püütakse omavahel kuidagi lepitada selles mõttes, et nad uuesti kokku tuua. Tegelikult on lepituse eesmärk, et kaks osapoolt jõuaksid mõlemale sobivale kokkuleppele selle osas, kuidas edaspidi last kasvatada.”
Hetkel on väljatöötamisel ka lahendus, mis muudaks lepituse perede jaoks taskukohaseks ja annaks sellele suurema kaalu, et ka lepitaja juures sõlmitud kokkuleppeid saaks pöörata sundtäitmisele.
Kommentaarid