Andres Kuusk EFTA galal peetud kõnest: mu telefon helises ja piiksus terve õhtu (69)

„See, mis pärast mu kõnet toimus, on olnud keskmist sorti tuumaplahvatus. Loomulikult ma teadsin, et kui ütled midagi umbes 150 000 vaataja ees, siis see tekitab ja peabki tekitama resonantsi. Aga mu telefon piiksus ja helises sellest hetkest vahetpidamata terve õhtu,“ ütleb Kuusk nüüd LP-le antud intervjuus.

Mees sõnab, et vastukaja on olnud valdavalt toetav, aga on tulnud ka kriitikat. „Enamasti anti mõista, et seda, mida ütlesin, oligi just nimelt praegu vaja öelda.“

Refereeritud artikli täistekst LP-s. 

EFTA-le eelnenud nädalal saatis Martin Helme ERRile kirja, milles nõudis EKRE suhtes kriitiliste ajakirjanike eetrist mahavõtmist. Mart Luik kirjutas seepeale Eesti Päevalehes, et Helmel on õigus nõuda ajakirjanike korralekutsumist. 

Kuusk ütles oma tänukõnes, et asju, mis oleks saanud saatega valesti minna, oli palju. „“Teil ei jätku külalisi!“, „Teha Eestis kolm päeva nädalas jutusaadet – te olete hulluks läinud!“, „Te lähete omavahel tülli, te konkureerite „Ringvaate“, „Terevisiooni“ ja „Aktuaalse Kaameraga“!“ Ja siin me nüüd seisame. Pole paha, mis?“ ütles Kuusk.

Siiski ei saanud ta ka ilma kriitikata. „Olen ajakirjanduses töötanud 1995. aastast, olen näinud majanduskriise, käinud mõned korrad sõjas, mul on üldiselt paks nahk. Eelmisel nädalal sai üks minu punaseid jooni ületatud, kui poliitikud hakkasid meedias koostama nimekirju ajakirjanikest, kes tuleks lahti lasta või represseerida. Ja ma ei taha siin rääkida ühest erakonnast, sest selle töö tegi EKRE eest ära minu hea kolleeg TV3 päevilt, Mart Luik. Mart, mis sul arus on?“ küsis Kuusk kõnes.

„Ma mäletan sinu teravaid intervjuusaateid TV3 ajal, te grillisite poliitikuid! Mul on positiivne programm ka – sul on number olemas, võta mobiiltelefon, helista Trallale, Reikopile, Pihlile ja Kuusele. Ma ei tea, kas sa pidasid silmas mind või Wenda (saatejuht Priit Kuusk – toim.), aga helista siis Wennale, mul on paks nahk, ja ütle: „Palun vabandust!“ Ma usun, et inimesed on ilusad ja head. Mingit tsensuuri Eestis ei ole, ei tule ega hakka kunagi tulema, unustage ära!“

Tema kõnele järgnes Alexela kontserdimajas tormiline aplaus, ning mõned inimesed seisid saalis ka püsti. „Päris äge, nüüd ma tean, mis tunne see on, kui sa midagi õiget ütled,“ muigas ta. Tänukõne lõpetas Kuusk sõnadega: „Aitäh, võitleme edasi!“