Blogid

Kuidas väljarändajad järjekorda pandi 

Tõnis Erilaid, 9. aprill 2019, 00:05
Foto: ARNO SAAR
„Enne 1950. aastat ei pääse Ameerikasse,“ hoiatab Uudisleht 10. aprillil 1929. „Eestile on sealne sisserändamisnorm 124 inimest aastas niivõrd väike, et see soovijaid põrmugi rahuldada ei suuda. Praegu on end järjekorda ülesse annnud umbes 20 aasta normile vastav hulk. Hiljuti töötati välja uued sissrändamise normid. Nende järgi on paljudel väikerahvastel normi tõstetud, näiteks lätlasi lubatakse nüüd riiki 236 inimest aastas senise 142 asemel ja leedulasi 886. Seni oli nendegi norm 142. Kahjuks puuduvad andmed selle kohta, palju on kavatsetud uue normi alusel sisse lasta eestlasi. Kui seda Läti ja Leeduga võrdselt tõsteti, võib viimane registreerija loota, et ta juba kümne aasta pärast päris seaduslikul teel Ühendriikidesse pääseb.“

Paraku tuli raske majanduskriis ja sellega seotud tööpuudus varsti peale ning USA hakkas sisserändamisele järjest uusi kitsendusi tegema ja viimaks lõpetati see sootuks ära. Nii rändaski kogu esimese iseseisvusaja jooksul Ühendriikidesse ametlikel andmeil vaid 2082 inimest. Suurem osa neist olid naised, nagu see kippus ka teistesse riikidesse välja rännanute seas olema.

Pärast maailmasõda pääses 1957. aastani nn DP-seaduse alusel  USAsse märgatavalt suurem hulk eestlasi, vähemalt 13 516. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee