Nähtused, mis on jäänud eelmisse sajandisse
LISA KOMMENTAAR
8. aprill 2019, 05:59
Tegelikus elus oli Tallinnas 1990 aastal korterijärjekorras 35 tuhat perekonda.. Nad kas elasid varisemisohtlikkus majas,oli korter kus pereliikme kohta oli alla 3 meetri.. jne. Väljatõstmine toimus isegi prokuröri määruse alusel. Kõige rohkem tõsteti kohtuotsusega välja ametipindadelt kui inimene oli lahkunud tööle...jne. jne. Musta kalamarja jaotuskava oli naljanumber.Üks soomlane ostis ja viis Soome korraga kogu Leningradi linna musta kalamarja fondi..
8. aprill 2019, 05:49
Ühiskonna liigutamisel sugutungist ja surmahirmust on vähevõittu.
7. aprill 2019, 15:27
NL ajal oli mul vähemalt võimalus lusikaga musta kalamarja süüa- kohalikus väikelinna sööklas oli see täiesti olemas- koristajast vanaema, kes ka korviga metsaande korjamas käis ja purgiga pingi peal linnaelanikele müüs, oli võimeline ka kausiga musta kalamarja ostma! Vot sellised NL aja meenutused!
7. aprill 2019, 14:48
mul ka vikat maal majapidamises täiesti olemas- väga hea tööriist
7. aprill 2019, 14:38
mina näiteks sain esimest korda pepsit just sõjakomissariaadi puhvetist osta, kui kutsealuste kontrollis olin. Kuradima külm ilm oli ja pepsi, mida müüdi oli ka pooleldi jääd täis. Igaüks sai paar-kolm pudelit osta.Poeletile ilmus aga tükk aega pärast seda. Niipalju siis rõõmu sellest sõjakomissariaadis käimisest.
7. aprill 2019, 12:08
Kes liiga ahned ei olnud ja ei unistanud miljonäriks saada, neil oli rahulik ja stressivaba elu. Oli oma kodu, kust ei ähvardanud väljatõstmine, kui ei j6ua ülik6rgeid olmemakse maksta, vesi ja elekter olid odavad, oli töö ja palk, tööpuudust polnud, hinnad olid odavad, toit oma, odav ja mürgivaba, k6ik eluks vajalik oli olemas. Polnud ülivaeseid ja kodutuid.
Inimesed olid rahulikumad ja r66msamad. Ka tervemad seet6ttu. Jah, see on kadunud maailm...
6. aprill 2019, 23:20
Naabritega "võistlemine" käis tol ajal kah. Kellel kõvemad tutvused, kellel uhkem laelühter, kellel Volga...
6. aprill 2019, 21:51
50% olen sinuga täiesti nõus 50 % mitte aga eks meil kõigil on omad mälestused vene ajast .Hambaarsti lugu , no sellega olen 100 % sinuga ühel arvamusel .
6. aprill 2019, 17:32
Nõukajast meenub veel hammaste parandamine. Kooliarstil on ca 7 x 5 meetrine kabinett. Üks laps istus toolil ja kolm-neli järjekorras ootamas samas kabinetis. Arst parandas alati 2 auku korraga, metsikult valus ja tuimestuseta. Puur viskas kogu aeg nööri maha, mida siis arst ise tagasi pani. Enam ei mäleta, kas õde oli või mitte. Vist mitte, laps, kelle hambad parandatud, pidi klassi minema ja järgmise arsti juurde kamandama.
6. aprill 2019, 17:23
Praeguste laste lasteaia-kooliaeg tundub nõukaajaga võrreldes nagu paradiis. Klassiekskusioonid, huvitavad õppeained (robootika jms), kooliväine tegevus ja mis salata, arvutid, sotsiaalmeedia, renoveeritud koolid. Nõukaajast meenuvad talviti kütmata koolid, mustvalged televiisorid triibulise pildiga, telefonijärjekorrad, tossavad Ikaruse bussid ning üldse kohutav viletsus, millest alles praegu aru saab. Nendest, kes praegu vinguvad, on raske aru saada. No loodav KEI-valitsuskoalitsioon teeb palju, et aega tagasi pöörata.
6. aprill 2019, 17:04
viska oma telefon siis ära , kes sind ometigi keelab ?! Neid mobiilidega plärajaid on igal pool , eriti , häirivad need , kes ka auto juhtimisel peavad telefoniga "tähtsaid " asju õiendama ja liikluse jälgimisega ei tegele .
6. aprill 2019, 15:04
Keskajal taluinimesena oli veel rahulikum. Tulid põllult, söid, mida oli... jahukörti, vahest suppi, leiba... Ainus meelelahutus oli mingi vastavalt soole kas puutöö või pada, vokk... lugeda sa siis ilmselt ei osanud, kui oskasid, siis ainus saadaolev kirjandus oli usuvärk... Linnarahva hobidest ei osanud sa undki näha... hea, kui vahel oma külas pidu oli, teise küla pittu polnud vist asja, mõisnik ei lubanud niisama ringi tuiata... Elasid seal oma elu, kuigi iga nurga taga varitses oht ja sa leidsid, et see on loomulik...
6. aprill 2019, 14:54
Kusjuures Fiskarsi rehad haaravad lehesodi kaasa palju paremini, kui lehepuhurid või vene aja rehad.
6. aprill 2019, 14:52
Aga kes sul keelab rõõmu tunda? Tuletad näiteks meelde, mis tunne oli tühje lette vaadata ja siis vinnad puhkides suure toidukoti oma linnamaasturi pakiruumi ja palun! Täielik eufooria!
Aga mind häiris artiklis see osa, mis räägib, et raamatupidajad istusid trellide ja pleki taga kinnises kunkus. Pläma. Kassa oli jah turvatud, aga seal oli kassapidaja. Olen ise tol ajal raamatupidajana töötanud. No täiesti tavaline kabinet oli. Valgustus jättis soovida ja temperatuur oli madalavõitu, aga ei mingeid trelle. Ma ei tea, kus tsoonis artikli autor viibis.
6. aprill 2019, 14:41
See et president Moskva visiidi teeb ei tähenda ju seda et Õhtulehel on kohustus mingit nõukogude-nostalgia iba kirjutada
6. aprill 2019, 14:15
meeldis vanasti see,et olid erinevad tarbijate kooperatiivid,kes said ka kaupa ilmselt erinevalt.Läksid teises linnas poodi ja said suure tõenäosusega meeldiva üllatuse osaliseks.Nüüd on aga igal pool sama kaup-mine millisesse poodi tahes.Ja ilmselt on see enamasti üle kogu euroliidu samuti.Ainus,mis veel positiivseid emotsioone esile kutsub,on tänava(turu)kaubandus!
6. aprill 2019, 13:26
Sellel ajal küll suitsudel maksumärke polnud...
6. aprill 2019, 12:33
Siin to saagi rääkida tühjadest poekettidest, Szvisaare talongimajandusest, kus leib ja sokid olid ka talongide peal. Bensiini said 40 l ja see kirjutati auto tehnilisse passi ??? Järjekorras seisis 3/4 h. Mode selliseid aegu ei tea ja laseb paista nõuka aja nii kuldse. Õnn , et Eestist minema sain. Vaesed seal veel tänini
6. aprill 2019, 12:31
Kirjutasin auto lavkast , tühjadest poodidest ja Savisaare talongidest- ei lainud läbi, sedt mode ei teagi sellist aega
6. aprill 2019, 12:29
Mäletan auto-lavkat ja kiss-kiss komme esmaspäeval ja reedel. Vanaema ostis 25-30 leiba korraga, seda Anti lammastele ja lehmadele.( ega see Keila leib inimesele süüa sündinudki) ainult pealinnast sai head Viru leiba, millel oli lõhn , maitse ja pruun koorik. Õige hull aeg oli 1991, Savisaare valitsemisajal. Leib oli talongi peal( uskumatu) piima polnud , seepi polnud. Koik asjad olid talongide peal. Õnn , et piirid avanesid ja aidaa..
6. aprill 2019, 11:45
Tollel ajal kasutati sigarettide tootmisel tubakat, aga mitte pappi, vanu aluspükse ja suitsumaitselist konsentraati.
6. aprill 2019, 11:36
"Eesti jääb maha, peame arenema, veel arenema ja kiiremini arenema." Kuhu arenema, kuhu meil on kiiret? Rohkem maa sisse auke puurima, välja imema, õhku saastama, iga hambatiku eraldi kilesse pakendama.
Tegelikult mulle tundub, et inimkond liigub täiel kiirusel alla mäge. Et kas ma tahaksin hobuvankriga sõita külateel? Üha enam valdab mind tunne, et tahaks sellest hullumajast välja astuda, telefoni põõsasse vista ja sõita rahulikult vankriga külateel.
6. aprill 2019, 11:22
jahah. telegramm - see oli justkui sms ilma mobiilita! :DD
6. aprill 2019, 10:49
Suurim vahe praeguse ajaga oli stressi puudumine. Elu oli vaene ja odav, aga samas ka nii lihtne, et stressi esines väga vähe.
Tänapäeval on peaaegu, et kohustus, olla edukas ja naabrist parem. Selle nimel pingutatakse ja rabatakse meeleheitlikult. Ja see kurnab tohutult.
Teine asi, mis mulle nõukaajal meeldis, oli kurameerimise komme. Noored kurameerisid pool aastat, isegi aasta. Kui sobisid, jäid kokku ja elasid elu lõpuni koos, sest oli armastus.
Tänapäeval saadakse klubis kokku, "tundub et on ok", samal ööl tutvumisseks, kolitakse kokku ja elatakse 3-12 kuud koos. Armastuse puudumine.
6. aprill 2019, 10:43
mind ei kamanda keegi, ära selle pärast muretse. aga kassidega on nii, et kahjuks olen ise ühe kunagi alla ajanud, ei olnud meeldiv tunne looma alla ajada, aga tallinna kesklinnas lihtsalt hüppas auto ette, teha polnud midagi. ja ka meie asumis olen näinud auto alla jäänud kassi, kurb. omanikel ilmselt pole väga vahet, kas loom tuleb tagasi koju või mitte. tunnen isegi selliseid, kes võtsid aga uue kassipoja jälle, kui eelmine "oi ei tea küll kuhu ta jäi, et koju ei tulnud", ise lasid oma looma kesklinnas lahtiselt välja.
6. aprill 2019, 10:40
meil oli veel ainult ostukorvi järjekord .Mäletan lapsepõlvest ,et sai Kingisepas ja eriti Slantses "kaubareisil "kädud vanematega .Seal oli süsteem ,et pidid ise arvutama hinna mida oste tahtsid ja siis seisma kuni veerand tundi või rohkem kassajärjekorras .ja siis teises järjekorras ,et kaup käte saada.Kuna oli oht ,et see juba ära ostetud võetigi lapsed kaasa kes seisid letijärjekorras kuni vanemad maksid! Kui praegu noortele seda olen rääkinud ei saa nad midagi aru aga siis oli see täiesti normaalne .Samuti nagu Sillamäel ostmas käimine ,kui pidid ennast venepäraselt riidesse panema ,et linnas kinni ei peetaks ja miilitsesse viidaks
6. aprill 2019, 09:45
"Vähemalt teismeeani möödus lapse sünnipäev sageli pereringis, kus tihti võisid ainsateks külalisteks olla õuka ja küüslaugu järele lehkavad vanaonud ning lauda istudes kübara pähe jätvad vanatädid. Eriti kehval juhul tõid nad kingiks purgi moosi või mett."
6. aprill 2019, 09:32
Päev läbi sõjakomissariaadis passimine teeb praegugi meele härdaks.
6. aprill 2019, 09:26
Mis asja...järjekorrad igal pool....vikat väga hea tööriist,kes oskab see kasutab.Rohkem ei osanudki leht välja tuua...Mina viskan need telekad,telefonid aknast välja ja needuse panen kinni nii kõrini.Võtan vikati ja lähen niitma
6. aprill 2019, 09:20
Praegusega oli vahe selles, et sai südamest rõõmustada väikeste asjade üle. Kui sattusid poes peale sukkpükstele või vatile, heale raamatule või vetsupaberile, viineritele või apelsinidele, oli küti tunne, kel jaht õnnestus ja sai peret rõõmustada. Nüüd kaupa lademes, aga hinges tühjus (ja sageli ka rahakotis).
6. aprill 2019, 09:15
Mind vihastavad lehepuhurid, mis mörgavad nagu draakonid. Reha ei kõlba enam.
6. aprill 2019, 08:54
kui väikelinnades ja alevikes võis loomi pidada kui memmed oma lehmi ja lambaid taga heinamaal karjatasid, õuedes kanad, kuked.See oli nii äge ja tahaks et meie lastel oleks ka see kogemus, kahjuks...kellegi jaoks on see fuih!
6. aprill 2019, 08:25
Järjekorrad olid vanasti tõepoolest asjad,mis inimese tõeliselt välja vihastasid!Püüdsin siiski elada nii,et kõikjal oleks mingigi tutvus ja nõnda õnnestus enamasti neid tunde kestvaid järjekordi vältida.Mõtlen siinkohal mitte igapäevaseid,vaid mingi konkreetse kauba(nt.ENE jne.)järele sabas seismist.Tavalised järjekorrad olid aga elunormiks.Kassidel ei peagi kaelarihma olema ja ma pean sellist asja ebanormaalseks!Kui ei saa kassi lahtiselt peetud-ei tasu võttagi!Palju vanasti üldse klassikalist muruhooldust oli?Vikatiga natuke pikemaks kasvanud heina niita pole mingi imeasi!
6. aprill 2019, 08:15
ostame kalli raha eest Nike ja Adidase tosse,mis Hiinas tehtud....sööme vorsti,kus pole liha....eks igas ajas on midagi .......
6. aprill 2019, 01:17
Mina arvan, et see ei ole "kadunud maailm."
Kõik see maailm elab ju edasi meis, kes me oleme saatnud telegramme /Paelju oenne suennipaevaks/
Kus lapsed saadeti külapoe juurde vorstisappa. See 300 grammi vorsti oli köömes selle elamuse kõrval, et vorstisabas oli väga lahe.
Ema andis ka 30 kopikat et osta "Kasekese" komme. Kõrvalmajas oli raamatukogu. Ja oh seda rõõmu, kui koju jõudes sai hakata sooja pliidi kõrval raamatuid lugema ja komme nosima...
Pärast õhtust lehmalüpsi jooksid piimavahtu jooma vähemalt 6 kassi ja
6. aprill 2019, 00:30
Praegu sotsialistid lammutavad hoolega rahvus ühiskondasid
6. aprill 2019, 00:26
Olen ka vikatiga muru niitnud... Olin 13, kui selle enda kohustuseks võtsin... Ei olnud teritamine ka just keeruline
5. aprill 2019, 23:55
Väga hästi on meeles, tagasi küll ei tahaks...
5. aprill 2019, 23:10
omaette kift aeg,lapsepõlv, kuskil seal oli välismaa oma ilusate ja ägedate asjadega,need immitsesid sisse nagu hea vein - Sanyo stereo Made in Japan, Panasonicu teler ja videomakk ,Electroluxi pesumasin,siis veel neid asju ei tehtud hiinas,mersud,audid,soome tv,Georg Ots,lõpus tiiburid -vabadus,Eesti sai vabaks,ägedad 90- ndad,suht igavad,aga hea muusikaga 0-ndad ja nüüd tänane päev,ikka elus veel:)
5. aprill 2019, 22:50
Postimehes on nõukaaja teemaline viktoriin- Mälumäng: kui hästi mäletad nõukogude aega?
5. aprill 2019, 22:46
Õnneks nähtus nimega kommunistid on olnud visad nagu Sossnovski karuputk ja pole siiani kuhugile kadunud
5. aprill 2019, 22:44
ütles j0budik, kes pole seisnud ka tööajal kahetunniseid järjekordi, kui sai teada, et müüki paisati India lahustavat kohvi (kaks purki kätte ja mitte rohkem), või Tsehhi päritolu botaseid. ;)
5. aprill 2019, 22:21
Vikatiga niideti ikka heina või kõrget rohtu. Mis muru? Pole siin kellelgi õiget muru. Ja kaelarihmata kasse, noh, lubage naerda, on praegugi näha, ikka täitsa palju (noh, võib-olla pealinnas on kõik kassid kaelarihmastatud, ei tea). Järjekordi on ka, kui "õigel ajal" poodi minna. Kui maailm kaob, siis kaob, mis parata.
5. aprill 2019, 22:16
Niidan ka vikatiga kui pikakskasvanud muru, trimmerdada ei jaksa, pole jõudu....kassi ei pea, kui pensile jään, siis võtan ja ilma kaelarihmata, Selveris ju iga õhtu järjekorrad:))
5. aprill 2019, 21:02
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele
6. aprill 2019, 10:15
mingit jama ajad! Rubla oli nii suur raha ,et seda poleks keegi andnud ,eriti kui tegu oli 70 kop suhkrukilo (tegelikult jube kallis ju!) saamiseks .10 kopkat ehk oleks makstud kui sedagi!
5. aprill 2019, 20:38
ei lasta ilma kaelarihmata välja, et nii kade oled?
5. aprill 2019, 20:37
sageli vikatiga muru, kui see liiga pikaks on kasvanud.
5. aprill 2019, 20:16
mine tööpäeva lõpus ükskõik millisesse toidupoodi ja kassajärjekord on meeletu. sama lugu on hulkuvate kassidega, jah, neil on omanikud, aga omanikud lasevad nad ilma südametunnistuse piinadeta tänavale, asumis, kus mina tallinnas elan, tean vähemalt 10 kassi, keda pidevalt hulkuma lastakse.
KOMMENTAARID (53)