PÄEVA KASUTU FAKT | Müütiline kükloop on tegelikult iidne elevant
Kükloobil on üks silm. Aga millegi pärast kujutatakse koletist alati ka üleelusuurusena, mitte tavalise inimesena, kel on lihtsalt üks silm. Miks?
Samal teemal
Tõenäoliselt on põhjus selles, et kükloopide leitud koljud on tohutud. Või täpsemalt, ilmselt pidasid vanad kreeklased kükloobi pealuuks Deinotherium giganteumi jäänuseid. Nime umbkaudne tõlge on „suur ja kohutav elajas,“ aga tegelikult on tegu tänapäeva elevantide kauge eellasega. Kreetast avastatud kaheksa miljonit aastat vana skeleti järgi hinnati konkreetse looma turjakõrguseks 4,6 meetrit ja selle kihvade pikkus oli 1,3 meetrit.
Nagu elevandilgi, oli ka deinotheriumil pikk lont, mille tarbeks paiknes nende kolju keskel suur tühimik. „Teaduslikult ei saa seda kunagi katsetada, aga vanad kreekased olid põlluharijad ja nad oleksid kindlasti taolisi fossiile leidnud ning üritanud neile selgitust leida. Ilma evolutsioonist aru saamata näib loogiline, et nad lõid oma peas kujutlused hiiglastest, koletistest, sfinksidest ja teistest,“ selgitas arheoloog Thomas Strasser National Geographicule.
Sisuturundus
