Inimesed

Millest eestlased suppi keeta on armastanud?  (1)

Kersti Eero, 6. aprill 2019, 00:01
STAAŽIKAS TEGIJA: Kõige vanem supiköögivili Eestimaal on kapsas, eriti hapukapsas. Foto: Vida Press / Alamy
 „Sõna „supp“ tuli laiemalt kasutusele alles 19. sajandi viimasel veerandil, rahvas kasutas pikka aega „leent“. Need, kes tulid 150 aastat tagasi laulupeole, sõid pigem leent kui suppi,“ tõdeb ERMi ajaloolane Anu Kannike, et „supp“ on meie lihtrahva keeles võrdlemisi uus sõna.   

Kuna sõna on laenatud saksa keelest, siis peenem seltskond, sealhulgas mõisate eestlastest kokad, kindlasti rääkisid ka supist ning alates 1781. aastast on sõna kirjas meie kokaraamatuteski. „Nii et Jansen sõi oma perega kodus juba suppi,“ ütleb Anu Kannike.   

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:

Samal teemal

23. veebruar 2019, 00:01
USKUMATU! Paljud trenditoidud olid Eestis juba 200 aastat tagasi olemas

1 KOMMENTAAR

KES VÄHEGI Ensv OMA KONTE LIIGUTAS ,,OLI KA SIIS KÕIKE 6. aprill 2019, 06:40
Vana Hea Ensv supp ,oli ikka kodudes nii KONDILIHA--,,VÕI LIHA POTTI ja LISAN KÕIK OMA KASVATATUD JUURIKAD SELLINE OMA KEEDETUD KEEMIA VABA SUPP --TERVE PERE ON SÖÖNUD

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee