ME JÄÄME TÖÖTA! Metsaomanikud on raiete keelamise vastu (46)

Metsaomanike sõnul on keskkonnaministrile tehtud ettepanek keelata lindude pesitsusajaks raietööd metsades järjekordne näide sellest, kuidas linnainimesed piiravad tagajärgede eest vastutust võtmata maainimesi.

Pöördumises on välja toodud, et metsasektoris töötab üle 30 000 inimese, kes jääks mitmeks kuuks sissetulekuta.

Metsamees Karl Lister on sügavalt nördinud välja pakutud uue piirangu üle. “Nende piirangute taga on inimesed, kes töötavad linna kontorites. Metsas käivad nad vahel matkamas või marju korjamas. Minu ja paljude teiste maainimeste jaoks on mets aga igapäevane elukeskkond ja elatusallikas. Selline piirangu ettepanek on minu meelest järjekordne näide sellest, kuidas asjatundmatud ja elu- ja metsavõõrad linnainimesed üritavad maainimeste elu piirata ja kontrollida,” sõnas Lister. “Igasugune jutt regionaalpoliitikast on väga õõnes selliste ettepanekute valguses, mis jätaks tuhanded inimesed maapiirkondades mitmeks kuuks töötuks,” lisas Lister.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link leiab, et otsuseid raiete pesitsusajaks piiramise kohta ei saa kindlasti emotsioonipõhiselt teha. “Oleme sama meelt nendega, kes leiavad, et linde tuleb hoida ja neid pesitsuse ajal võimalikult vähe segada. Samal ajal tuleb arvestada sellega, et sellistel piirangutel on väga tugev mõju tuhandetele perekondadele üle Eesti,” juhib Link tähelepanu raiete keelamisega kaasnevatele mõjudele. “Metsasektor on maapiirkondades üks väga olulisi tööandjaid. Võrumaal on iga viies tööl käiv inimene hõivatud just metsasektoris. Need on inimesed, kes peaksid selliste piirangute tõttu jääma mitmeks kuuks töötuks. Teades statistikat selle kohta, kui vähe on eestlastel keskmiselt sääste ja võimekust oma pere üle palgapäeva toita, ei taha ma ette kujutada ka, mida need inimesed täna tunnevad,” sõnas Link.

Metsaomanik Taavi Ehrpais toonitas, et väga suur osa metsaomanikest teeb  kevadisel ajal raietöid vastutustundlikult. Tihti on just mai või juunikuu aasta kõige kuivem aeg, kus pinnasekahjustused on kõige väiksemad. “Metsas töötavad inimesed teavad, et metsatöid saab ka kevadisel ajal teostada nii, et nende mõju lindudele ja loomadele on võimalikult väike. Näiteks tuleb valida puistud, mida linnud pesitsuspaikadena ei eelista,“ ütles ta.

Mikk Link märkis, et enne totaalse piirangu kehtestamist kõigepealt hinnata, kas piirangud üldse lahendaks probleemi. “Puudub igasugune uurimus, mis tõestaks, et just metsatööde piiramine oleks parim ja peamine meede lindude arvukuse suurendamiseks. Ornitoloogide uuringud viitavad, et tänase rändlindude arvukuse vähenemise taga on suuresti globaalsed kliimamuutused, aga ka näiteks rändlindude aktiivne küttimine lõunapoolsetes riikides. Mõtteviis, et kõigepealt piirame ja pärast uurime on äärmiselt lühinägelik,” lisas Link.

Kodanikeühendused nõuavad ministrilt lindude pesitsusajal raierahu kehtestamist

Nädala alguses pöördusid kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA), Eesti Loomakaitse Selts (ELS) ja loomade eestkoste organisatsioon Loomus Keskkonnaministeeriumi poole, et vastutav minister kasutaks oma kohast õigust (Metsaseadus § 40 lg 10) piirata määrusega lindude ja loomade sigimisperioodil tehtavaid raieid, et hoida ära metsaelanike tarbetut hukkumist.

Praeguseks on pöördumisega ühinenud ka juhtivaid linnukaitseeksperte koondav Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ), samuti Eesti Metsloomaühing (Estonian Wildlife Center) ja USA teaduspõhiste poliitlahenduste mõttekoda Partnership for Policy Integrity (PFPI).

Kevadsuviste raiete käigus hukkuvad linnupojad, lõhutakse pesi, hävitatakse mune ja häiritakse poegi kasvatavaid loomi. Ka tekitavad sellised raied vastuolu seadustes, sest looduskaitseseaduse (LS §55: isendi surmamine, kahjustamine või häirimine) kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja nende tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

Kuni metsades toimuvat raietegevust seadusega kooskõlla ei viida, seni jätkatakse raierahu vajadusest teavitavat kampaaniat nii Eestis kui mujal maailmas. Pöördumisega kutsutakse ühinema organisatsioone üle kogu maailma ja pesitsusaegseid raieid ning Eesti olukorda puudutavad infomaterjalid tõlgitakse nii inglise, vene kui soome keelde.