Täna täitub 30 aastat ansambli Nirvana liidri Kurt Cobaini surmast. Nirvana mänedžer: „Teda poleks keegi saanud päästa.“ (19)

Enesepõlgus, enesetapumõtted ja depressioon olid keerulise lapsepõlvega Kurt Cobaini saatnud juba maast madalast. Kuulu järgi oli tal diagnoositud bipolaarne häire, mille sümptomid võivad ühtida sügava depressiooniga, kuid teises äärmuses tabasid teda raevukad loomepalangud. Kuigi kuulsus oli olnud kunsti- ja muusikaandega Kurti unistus, mõistis ta hitiga „Smells Like Teen Spirit“ (1991) üle maailma tuntuks saades, et rokkiidoli elu on tema jaoks talumatu. 

Kurt Cobaini viimased päevad

1994. aasta aprillis oli roki superstaar Kurt Cobain ligi nädal aega kadunud. Nirvana liidrit jahtis politsei ning abikaasa Courtney Love oli palganud eradetektiivi. Sõbradki otsisid 27aastast Kurti, kust oskasid. Süvenes kahtlus, et juhtunud on midagi halba. Ning see osutus tõeks. Lõpuks leidis Kurti Seattle'i koju turvasüsteemi paigaldama saabunud elektrik kasvuhoonest tema elutu keha.

Kurti surnukeha leiti 8. aprillil 1994 – elektrik pidas laipa algul kaubamaja mannekeeniks –, kuid laulja oli endale otsa peale teinud juba 5. kuupäeval. Heroiiniuimas rokkar kirjutas hüvastijätuks „Parem on ära põleda kui hajuda!“ ning pani jahipüssi otsa suhu.

Samamoodi olid oma elu lõpetanud Kurti kaks vanaonu. Grungetäht oli oma enesetapugeeni üle uhke. „Ma vihkan end ja tahan surra,“ oli tema mantra olnud poisist peale. Teisalt ihaldas ta kuulsust. Kuid hitiga „Smells Like Teen Spirit“ saavutatud ülemaailmne iidolipositsioon lõi andekal muusikul jalad alt. Bipolaarse häire all kannatav Kurt rahustas närve alkoholi ja heroiiniga. Viimane leevendas ka tema kroonilisi maovalusid. Ehkki abikaasa Courtney oli samuti narkomaan, utsitas ta meest võõrutusravile minema, ent paraku polnud mitmest käigust kliinikutesse mingit kasu.

Tütar Frances Beani sünd 1992. aasta augustis oli mõeldud Courtney ja Kurti abielu päästmiseks, kuid beebi ei suutnud rokkari mõtteid meelemürkidest eemale viia. 1993. aastal elas Kurt üle mitu üledoosi ning arreteerimise seoses koduvägivallaga: tema ja Courtney olid tülitsenud tulirelvade pärast. Politseinikud konfiskeerisid nende kodust kolm relva, kuid Kurt sai need mõni kuu hiljem tagasi, kirjutas Eonline.com 2019. aastal rokkari surmaeelseid päevi kajastavas artiklis.

Tahtlik üledoos Rooma hotellitoas

Põhja-Ameerika turnee järel suundus Nirvana 1993. aasta veebruaris Euroopasse. 3. märtsil sai Kurt Rooma hotellitoas üledoosi. Tema ning koos lapsega kohale sõitnud Courtney olid taasühinemist tähistanud šampanja ja kange unerohu rohüpnooliga. Naine nägi hommikul ärgates, et oimetu Kurti ninast voolab verd. Haiglasse viidud rokkar oli 20 tundi koomas. Tema maost leiti 50 rohüpnoolitabletti. Courtney ütles hiljem ajakirjale Rolling Stone, et see oli Kurti esimene enesetapukatse.

Pärast haiglas veedetud kolme päeva lubati Kurtil naasta kodulinna Seattle'isse, et seal kosuda. Kuid 18. märtsil kutsus Courtney taas politsei välja: Kurt oli võtnud revolvri, end tuppa luku taha pannud ja ähvardas end tappa. Võimud konfiskeerisid neli tulirelva ning ravimeid. Kuid õhtul väitis Kurt politseile, et ei tahtnud end tappa, vaid üksnes Courtneyst rahu saada.

Selleks ajaks olid abikaasa ning sõbrad hakanud sepitsema sekkumist: Kurt pruukis nii palju uimasteid, et tema surm paistis möödapääsmatu. 25. märtsil kogunesid kümme inimest, nende seas Courtney, Kurti kauane sõber Dylan Carlson ja Nirvana bassimees Krist Novoselic Kurti ja Courtney koju, et koos uimastinõustajaga rokkari ravileviimist arutada. Courtney ähvardas Kurti maha jätta, kui too ei lähe võõrutuskliinikusse. Novoselic ähvardas aga bändi laiali saata.

Courtney lootis, et Kurt sõidab koos temaga Los Angelese kliinikusse – kuid paraku astus naine üksinda lennukisse. Tema pressiesindaja seletas toona, et ta alustas L.A-s mittestatsionaarset ravi, et pääseda rahustite mõju alt. Hiljem avaldas Courtney kahetsust, et ta jättis Kurti üksi Seattle'isse.

30. märtsil läks rokkar sõber Carlsoni koju ja palus temalt abi, et tulirelva hankida: ta väitis, et tema koju on üritatud sisse murda. Nad läksidki poodi ja soetasid sealt Remingtoni poolautomaatse püssi koos laskemoonaga. Carlsonile tundus relvaost siiski veidi veider – Kurt pidi ju Los Angelesse sõitma. „Pakkusin, et võtan selle enda kätte hoiule.“ Kuid rokkar keeldus sellest. 

Põgenes üle võõrutuskliiniku müüri

Politsei teatel naasis Kurt koju, pani relva ära ning lahkus siis Seattle'ist. Los Angeleses registreeris muusik end võõrutuskeskusse Exodus. 1. aprillil helistas ta Courtneyle, kes viibis linna teises otsas. „Ta ütles: „Courtney, mis ka ei juhtuks, tea, et sa tegid hästi hea plaadi,““ rääkis Courtney hiljem Seattle'i ajalehele. „Ütlesin: „Oot, mida sa mõtled?“ Ja tema ütles: „Pea meeles, et ma armastan sind igal juhul.““ See jäi Courtney ja Kurti viimaseks jutuajamiseks. Rokkar ütles kliiniku personalile (kes hiljem väitis, et ei teadnud teadnud tema depressioonist ega varasematest enesetapukatsetest midagi), et ta läheb õue suitsu tegema, kuid ronis hoopis üle 180sentimeetrise tellismüüri ja lahkus. „Me jälgime oma patsiente väga korralikult,“ ütles võõrutuskeskuse pressiesindaja hiljem. „Aga mõned pääsevad siiski välja.“

Kuulnud, et Kurt läks kliinikust ära, pani Courtney kõik tema krediitkaardid kinni ning palkas eradetektiiv Tom Granti, et too otsiks teda. Kuid Kurt oli juba teel Californiast Seattle'isse. Lennukis istus tema kõrval Guns N' Rosese muusik Duff McKagan. Too tunnistas hiljem, et oli tundnud: midagi on valesti.

2. ja 3. aprillil nähti Kurti Seattle'is mitu korda, kuid lähedastel ei õnnestunud teda leida. 2. aprillil käis ta taksoga relvapoes ja soetas laskemoona juurde. Kurt väitis taksojuhile, et teeb seda sissemurdmise tõttu. 4. aprillil teatas muusiku ema Wendy O'Connor politseisse, et tema poeg on kadunud. Ta väljendas kartust, et Kurt võib oma elu kallale kippuda. 5. aprillil barrikadeeris rokkar end sõbra abiga ostetud Remingtoniga oma garaaži kohal olevasse kasvuhoonesse. Kirjutanud punase tindiga jumalagajätukirja, jättis ta isikutõendiga rahatasku lahti (võimalik, et surnukeha tuvastamiseks) ning vajutas päästikule.

Kurtist sai kurikuulsa 27 klubi liige

Enne kui elektrik Gary T. Smith Kurti surnukeha leidis, oli politsei käinud rokkari maja juures. Kuid sisse nad ei läinud – küsisid vaid töölistelt, ega nad ole juhtunud rokkarit nägema. Courtney palgatud eradetektiiv Grant jõudis Seattle'isse 6. aprillil, kuid temagi ei jõudnud Kurti leidmisele kaasa aidata. 7. aprillil sai Beverly Hillsi politsei väljakutse Courtney hotellituppa: kahtlustati üledoosi. Ta viidi haiglasse ning lasti sealt kaks tundi hiljem minema, kuid vahistati siis süüdistatuna uimastite omamises. Pääsenud kautsjoni vastu vabaks, läks Courtney kohemaid Exoduse kliinikusse ravile. Kuid järgmsel päeval sai ta teate: Kurt on leitud.

„Nüüd on ta selles lollakas klubis,“ kommenteeris Kurti ema juhtunut ühele reporteritest. See oli viide kurikuulsale 27 klubile, mis ühendab 27aastaselt surnud muusikuid, nende seas Jimi Hendrixit, Janis Joplinit ja Jim Morrisoni. „Ma ütlesin talle, et ta ei astuks sellesse lollakasse klubisse.“

10. aprillil kogunes umbes 7000 fänni Seattle Centeri parki, et iidoliga hüvasti jätta. Samal ajal toimus sealsamas lähedal olevas kirikus pere ja sõprade mälestusteenistus, kus Courtney luges ette Kurti viimase sõnumi. Nagu nii kuulsa inimese surma puhul kombeks, levisid ka Kurti kohta mitmesugused vandenõuteooriad. Eradetektiivist Grant on üks neist, kes usub, et Kurt mõrvati: muusiku organismist leiti nii suures koguses heroiini, et ta poleks olnud suuteline päästikule vajutama. Paljudel fännidel on raske leppida tõsiasjaga: heroiinisõltlasest Kurt, kes oli pärit vaimse tervise probleemidega kimpus olevast suguvõsast, oli viimaks oma deemonitele alla vandunud. Nagu ütles biitpoeet William S. Burroughs, keda Kurt jumaldas ja kes oli temaga mõned kuud enne surma kohtunud: „Kurti enesetapp polnud tahteavaldus. Minu arvates oli ta juba niigi surnud.“

Kurti poleks saanud päästa keegi

Nirvana endine mänedžer Danny Goldberg räägib oma mälestusteraamatus „Serving The Servant“ („Teenrit teenides“) Kurti lähikonnas veedetud kolmest aastast. Ta põhjendab raamatu kirjutamist järgmiselt: „Esimesed kümme aastat püüdsin Kurti surmale üldse mitte mõelda. Kuid viimasel paaril aastal tundsin, et tahaksin seda lugu rääkida, sest minu arvates on Kurti kuvand keskendunud pigem tema surmale kui elule. Mõtlesin, et võiksin maalida teistsuguse portree selle põhjal, kuidas ma teda mäletan.“ 

Goldberg kirjeldab Kurti geniaalset annet ja relvituks tegevat naeratust. Tõsi, viimast toonitas tema sõnul alati lauljale omane sapisus. Mänedžer on endalt korduvalt küsinud, kas ta oleks saanud Kurti enesetappu ennetada. „Mis siis, kui oleksin ta paariks päevaks meile ööbima kutsunud? Või veetnud X korda rohkem tunde, leidmaks mõnd teistsugust psühhoterapeuti, kes artistidest midagi mõikavad?“ Kuid Goldberg on jõudnud järeldusele: ei tema ega mitte keegi teinegi poleks suutnud Kurti päästa. „See, miks mõned inimesed end tapavad ja teised ei, on igavene mõistatus.“